Minu õigused kriminaalmenetluses

On väga oluline, et kõik spetsialistid, kellega Sa kokku puutud, kuulaks ära Sinu arvamuse ning pööraks Su vajadustele, soovidele ja tunnetele tähelepanu. Selleks, et saada teada, millised on Sinu õigused uurimise ja kohtumenetluse ajal, vaata neid videoid:

 

Õigus öelda oma arvamus

 Sul on õigus kaasa rääkida! Kui Sind politseisse, prokuröri juurde või kohtusse kutsutakse, on Sul õigus oma seisukohti selgitada ja öelda välja oma arvamus. Seda tehes pead Sa ennast alati tundma turvaliselt ja see peab toimuma kohas, kus Sul on mugav olla. Oluline on just see, mida Sina asjadest arvad või mida Sa mäletad ja tead, et juhtus. Pea meeles, et mitte keegi, isegi Su ema ja isa, ei tohi Sulle ette öelda, mida Sa rääkima pead. Sinu kohtlemiseks on kindlad reeglid, mida kõik peavad teadma. See tähendab, et Sinusse tuleb alati suhtuda viisakalt ja sõbralikult.

Alati ei pruugi kohtunik või mõni muu menetleja aga otsustada täpselt nii nagu Sina oleksid tahtnud. See ei tähenda, et nad Sinu arvamust tõsiselt ei võtaks, nad võivad lihtsalt arvata, et mõni teine lahendus on Sinu jaoks parem.

Kui Sa millestki, mida Sult küsiti või mida Sul teha paluti või kohtu otsusest aru ei saa, siis palu kindlasti, et Sulle seda selgitataks.

Õigus saada nõu ja tuge

Keegi ei pea menetlust üksi läbi tegema! Sul on õigus turvatundele ja kaitsele. Uurimise või kohtumenetluse ajal toetavad Sind näiteks advokaat, lastekaitsetöötaja või sotsiaaltöötaja või mõni teine tugiisik, kellega Sa hästi läbi saad.

Advokaadi ülesandeks on kaitsta just Sinu huve ja seista Sinu õiguste eest. Sellepärast tuleb Sul olla advokaadiga aus ja avameelne ehk öelda talle täpselt oma arvamus ja soovid. Lastekaitsetöötaja ja sotsiaaltöötaja teevad kõik selleks, et Sa tunneksid ennast uurimisel ja kohtus turvaliselt ja hästi. Nende käest saab alati abi paluda.

Kõik inimesed, kes Sind menetluse ajal abistavad ja kaitsevad, peavad rääkima Sulle asjadest võimalikult lihtsalt ja selgelt. Sul on alati õigus küsida nende käest täiendavaid küsimusi.

Õigus teada toimuvast

Kui Sa pead käima politsei või prokuröri juures või kohtus, on Sul alati õigus teada saada, mis toimub ja mida Sult oodatakse. Infot tuleb Sulle alati esitada selgelt ja arusaadavalt ja Sa võid alati küsida nii palju küsimusi, kui soovid. Täiskasvanud peavad alati Su küsimustele vastama ja selgitama Sulle olukorda. Kui Sa tunned, et Sa ei saa millestki aru, on Sul õigus küsida täpsustavaid küsimusi.

Lapse õiguste kohta saad lugeda täpsemalt ka Lastekaitse Liidu lehelt ja lasteombudsmani lehelt.

Tutvu ka lapse õiguste konventsiooniga.

Alaealise õiguste deklaratsioon
  • Õigus saada teavet oma õiguste kohta
  • Õigus teavitada lapsevanemat või muud isikut
  • Õigus saada teavet menetluse käigu kohta 
  • Õigus individuaalsele hindamisele 
  • Õigus erikohtlemisele vabaduse võtmisel
  • Õigus eraelu puutumatuse kaitsele
  • Õigus viibida ja osaleda kohtulikul arutelul
  • Õigus ütluste andmisest keelduda
  • Õigus kasutada suulist ja kirjalikku tõlget 
  • Õigus esitada tõendeid, taotlusi ja kaebusi
  • Õigus tutvuda kriminaaltoimiku materjalidega
  • Muud õigused ja kohustused
Õigus saada teavet oma õiguste kohta
Sinu õiguste ja huvide kaitseks on kehtestatud mitmeid reegleid. Kui oled kahtlustatav või
süüdistatav, siis tutvustatakse sulle viivitamata sinu õigusi suuliselt või kirjalikult lihtsas ja
arusaadavas keeles. Õiguste selgitamise kohta võetakse allkiri.
Õigus kaitsja abile

Eesti riigis on Sinu õiguste ja huvide kaitseks mitmeid reegleid. Üheks neist on see, et riik võimaldab Sul saada usaldusväärset ja asjatundliku õigusnõu, määrates Sulle kaitsja. Juhul kui Sa oled kriminaalmenetluse raames kahtlustatav või süüdistatav korraldab inimene, kes Sinu juhtumit menetleb, Sulle kaitsja ning Sina selle eest tasuma ei pea. Juhul, kui Sinu pere soovib võib ta Sulle ise kaitsja otsida ja palgata, kuid see ei ole kohustuslik. 

Kaitsja esindab Sind juhtumi uurimise ajal politseis ja prokuratuuris ning hiljem vajadusel ka kohtus. 
Sinul endal on samuti õigus öelda, milline kaitsja võiks olla – kas mees või naine või keegi, keda Sa juba ise tead ja usaldad.

Kaitsjaga on Sul õigus alati omaette suhelda ja asju arutada. Sul on õigus paluda, et Sinu küsitlemise või muude menetlustoimingute juures viibiks ka Sinu ema või isa. Kui Sa ei soovi, et vanemad kaasa tuleksid, anna ka sellest kaitsjale julgesti märku.

Õigus teavitada lapsevanemat või muud isikut

Sinu õigusi tutvustatakse ka sinu vanemale, kui see on sinu huvides ega kahjusta
kriminaalmenetlust. Lisaks on sul endal õigus võtta ühendust oma vanematega või paluda
politsei, prokuratuuri või kohtu töötajal (menetlejal) teavitada neid või muud lähedast
täiskasvanut sinu kinnipidamisest. Menetleja on kohustatud teavitama sinu vanemat, ainult
mitte siis, kus see ei ole sinu huvides või võib oluliselt kahjustada kriminaalmenetlust.
Viimastel juhtudel teavitatakse linna- või vallaasutust, enamasti lastekaitsetöötajat.

Sul on õigus paluda, et sinu vanem või teine lähedane täiskasvanu viibiks sinu juures
menetlustoimingute tegemise ajal ja kohtuistungil
. Kui see on sinu huvides ega takista
kriminaalmenetlust, võimaldab menetleja seda sulle.

Õigus individuaalsele hindamisele

Individuaalne hindamine tähendab sinu vajaduste ja riskide hindamist. Sinu individuaalseks
hindamiseks koostatakse hiljemalt enne süüdistuse esitamist kohtueelne ettekanne, ainult
mitte siis, kui see ei ole selles kindlas kriminaalmenetluses sinu huvides. Kohtueelse
ettekande koostamise vajadust hindab menetleja. Sinu individuaalse hindamise järeldusi
võetakse menetluses arvesse.

Kohtueelse ettekande koostamiseks kohtub kriminaalhooldaja nii sinu kui ka sinu
lähedastega ja teiste isikutega, tutvub riigi- ja linna- või vallaasutuste ning arsti andmetega
sinu kohta, küsib sinu käitumise ja õppimise kohta andmeid sinu vanematelt, koolist ja
tööandjalt.

Õigus erikohtlemisele vabaduse võtmisel

Sul on õigus erikohtlemisele vabaduse võtmisel. Sind võidakse ilma kohtu
vahistamismääruseta kinni pidada kuni 48 tundi. Edaspidise kinnipidamisvajaduse kohta teeb
kohus prokuratuuri taotlusel vahistamisotsuse. Vahel võidakse vanglas või arestimajas vahi
all hoidmise asemel paigutada sind kinnisesse lasteasutusse või kasutatakse elektroonilist
jälgimist.

Vahistamisotsuse tegemisel kuulab kohus ära nii sinu, sinu kaitsja kui ka prokuratuuri väited
ja arvamuse kuriteo kohta. Kui kohus sinu kuriteo raskust arvestades leiab, et sind tuleb
vahistada, siis kohtueelses menetluses ei saa vahistada ehk vanglas või arestimajas hoida
kauem kui kaks kuud.

Vahistamise pikendamist üle kahe kuu saab taotleda erandlikel asjaoludel, milleks võib olla
selle kindla kriminaalasja keerukus ja mahukus.

Vahistatuna on sul õigus koos oma kaitsjaga esitada kohtule taotlus vahistamise
asendamiseks kautsjoniga
(rahaline tagatis) või elektroonilise valvega

Sinu kinnipidamisest teavitab menetleja viivitamata sinu vanemat või teist sulle lähedast
täiskasvanut, ainult mitte siis, kui see ei ole sinu huvides mõistlik ning kahjustaks edaspidi
sinuga toimuvat kriminaalmenetlust. Kui sinu vanemat ei teavitata, siis teavitab menetleja
linna- või vallaasutust, eeskätt lastekaitsetöötajat.

Erikohtlemine vabaduse võtmise korral tähendab, et kui oled kinni peetud, on sul õigus
sellele, et sind hoitakse vanglas täiskasvanutest eraldi, ainult mitte siis, kui see on vastuolus
sinu huvidega. Kui sinult võetakse vabadus, jääb sulle alles õigus osaleda perekonnaelus,
hariduses, koolitustel ja sinu aitamiseks loodud programmides.

Õigus eraelu puutumatuse kaitsele 
Eraelu puutumatuse kaitse tähendab, et sinuga seotud kriminaalasja materjale ja
videosalvestisi ei levitata avalikult
. Kohtunikul on õigus sinuga seotud istung kuulutada
kinniseks
, mis tähendab, et inimesed, kes ei ole osale kohtumenetluses, ei tohi istungile tulla.
Sinuga seotud kriminaalmenetluse materjalide ja kohtuotsusega saavad tutvuda vaid
menetlusosalised ehk sina, sinu kaitsja, sinu vanemad ja teised sinu menetlusega seotud
isikud. 
Õigus viibida ja osaleda kohtulikul arutelul

Sul on õigus viibida ja osaleda kohtulikul arutelul, olla ära kuulatud ning avaldada ka
arvamust
. See tähendab seda, et sul on õigus kaasa rääkida. Kui sind kohtusse kutsutakse,
pead sa kohtuistungil osalema ning seal on sul võimalus selgitada oma seisukohti ja öelda
välja oma arvamus.

Oluline on see, mida sina asjadest arvad, ja mitte keegi, isegi su ema ega isa ei tohi sulle
ette öelda, mida sa kohtunikule rääkima pead. See tähendab, et sinusse tuleb alati suhtuda
viisakalt ja sõbralikult. Alati ei pruugi kohtunik aga otsustada täpselt nii, nagu sina oleksid
tahtnud. See ei tähenda, et kohtunik sinu arvamust tõsiselt ei võtaks, ta võib lihtsalt arvata, et
mõni teine lahendus on sinu jaoks sel hetkel õigem. Lisaks on sul õigus paluda, et sulle
selgitataks kohtulahendit, kui sa sellest aru ei saa.

Õigus ütluste andmisest keelduda
Sul on õigus kriminaalmenetluses ütluste andmisest keelduda. Samuti on sul õigus ütlusi anda,
kuid sinu antud ütlusi võidakse kasutada menetluses sinu vastu. Selle otsuse tegemise juures võib sind aidata sinu kaitsja. Kui otsustad ütlusi anda, tuleb sul neid andes olla aus ja
rääkida ära kõik, mida juhtunu kohta tead. 
Õigus kasutada suulist ja kirjalikku tõlget 
Eestis on kriminaalmenetluse keel eesti keel, mis tähendab, et kõik kriminaalasja
dokumendid peavad olema eesti keeles
. Kui kriminaalmenetluses räägitav keel ei ole sinu
emakeel ning sul on sellest raske aru saada, on sul õigus tõlgi abile nii suulises kui ka
kirjalikus vormis. Tõlgi abi võid kasutada kogu menetluse käigus, rääkides nii menetleja,
kohtuniku kui ka oma kaitsjaga, samuti antakse sulle tõlgituna kriminaalmenetluses tutvumist
vajavad dokumendid. 
Õigus esitada tõendeid, taotlusi ja kaebusi
Kriminaalmenetluse käigus on sul õigus esitada juhtunu kohta nii tõendeid, taotlusi kui ka
kaebusi. Nimetatud dokumentide võtmist kriminaalasja juurde aitab sul taotleda sinu kaitsja.
Kui sina ja sinu kaitsja olete kriminaalasja toimikuga tutvunud, on teil õigus esitada kümne
päeva jooksul taotlusi prokuratuurile, muu hulgas sind õigustavate või muude tõendite
kriminaalasja juurde võtmiseks. Sinu või sinu kaitsja taotluse lahendab prokuratuur
määrusega. Kui prokuratuur on jätnud taotluse rahuldamata, on sinul ja sinu kaitsjal õigus
esitada sama taotlus uuesti kohtumenetluses.
Õigus tutvuda kriminaaltoimiku materjalidega
Sul on õigus taotleda juurdepääsu tõenditele, mis on olulised sinu vahistamistaotluse arutamisel, samuti kinnipidamise ja vahistamise vaidlustamisel kohtus. Samuti on sul õigus taotleda juurdepääsu tõenditele, mis on olulised sinu vastu esitatud kahtlustuse sisu täpsustamiseks.
Enda õiguste kaitseks lasteombudsmani poole pöördumine

Kas Sa teadsid, et Sul on võimalik oma õiguste kaitseks pöörduda ka lasteombudsmani poole? Eesti lasteombudsman on õiguskantsler Ülle Madise. Tema töö on seista hea selle eest, et kõik, kes teevad riigis lapsi puudutavaid otsuseid, lähtuksid lapse parimatest huvidest ja arvestaksid lapse arvamusega.

Lasteombudsmani poole on Sul võimalik pöörduda, kui Sa oled alla 18-aastane ja tunned, et mõne riigiasutuse või muu avalikke ülesandeid täitva asutuse või inimese tegevus on Sinu suhtes ebaõiglane või ebaseaduslik. 

Lasteombudsmani kontaktid:

Kohtu 8, 15193, Tallinn
(+372) 693 8404

Laste ja noorte õiguste osakond
Andres Aru, laste ja noorte õiguste osakonna juhataja
andres.aru@oiguskantsler.ee; tel 693 84 33

Lasteombudsmani kohta saad Sa täpsemalt lugeda ka tema tööd selgitavast voldikust.

 

Vaata veel