Tark vanem

Sul on võimalus esitada enda küsimus anonüümselt ning saada sellele vastus. Samuti saad tutvuda teiste vanemate poolt esitatud küsimustega ning lugeda, mida professionaalsed nõustajad on vastanud. 

Kuigi iga laps areneb oma tempos, saame eristada sarnaseid etappe kõikide laste arengus. Igas arenguetapis õpib laps uusi oskusi ja lahendab järjest keerukamaid ülesandeid. Neid ülesandeid nimetatakse arenguülesanneteks.

Iga pere on eriline ning ei ole olemas ühte ja ainsat vanemaks olemise viisi. Küll aga on olemas põhimõtted, mida järgides saame toetada lapse kasvamist iseseisvaks ja enesekindlaks inimeseks.

Vanemate paarisuhe on perekonna süda. Soojas ja toetavas paarisuhtes on olemas teadmine, et partner on minu jaoks olemas, kui ma teda vajan. Ta on tingimusteta minu poolel ja ma saan teda usaldada. 

Selleks et armastada teisi, tuleb kõigepealt õppida armastama ennast. Õppida hoolitsema oma vajaduste eest – oma n-ö tassi täitma ja akusid laadima. Hea suhe lapsega algab heast suhtest endaga. 
Iga vanem soovib, et tema laps tunneks end turvaliselt ja õnnelikuna. Pahatihti juhtub, et lapsevanemaks saades surutakse oma vajadused alla ning püütakse olla nn supervanemad, ületades väsimuse piiri ja süüdistades ennast, kui ei jaksata teha kõike seda, mida tahetakse oma lapsele pakkuda. Vanematele võib enda rõõmuks asjade tegemine tunduda isekas ja lapsega mittearvestav. Tegelikult see päris nii ei ole. Aeg on vanemate hoiakuid iseenda heaolu suhtes muuta!

Vaimne tervis tähendab nii vaimset heaolu ja arengut kui ka rahuldavat toimetulekut erinevate eluraskuste ja igapäevaeluga.
Vaimne tervis ja psüühikahäirete kujunemine sõltub nii geneetilisest eelsoodumusest, inimese arengukeskkonnast lapse- ja murdeeas kui ka hilisematest elusündmustest. Eriti oluline roll seejuures on last ja noort ümbritsevatel suhetel ning lapse suhetel oma vanematega. 

Digimaailma mõjud võivad olla nii positiivsed kui negatiivsed. Selleks et ennetada netisõltuvuse arengut ja soodustada digivahenditest saadavat kasu, tuleks juba varakult lastele teadlikku digivahendite ja interneti kasutamist õpetama asutada. 

Liikumine toetab lapse kehalist arengut, motoorsete oskuste kujunemist ja aitab ennetada ülekaalulisust. Kehalisel aktiivsusel on positiivne mõju lapse vaimsele tervisele, aidates vähendada stressi, luues positiivset meeleolu ja toetades õppimisvõimet. Lisaks aitab liikumine edendada sotsiaalset tervist, pakkudes erinevaid võimalusi sõprade ja eakaaslastega suhtlemiseks ning ühiseks tervislikuks vaba aja veetmiseks.

Suur osa inimesi ei mõtle igapäevaselt sellele, mida ja kui palju süüa, et püsida rõõmus ja terve. Olenevalt aja jooksul kujunenud harjumustest võivad meie söömisvalikud ning elustiil soodustada tervislikku kehakaalu ja head enesetunnet või vastupidi, mõjuda sellele laastavalt. 
Vanemate harjumused mõjutavad sirguva lapse omi – lapsed õpivad ka seda, mida neile otseselt ei õpetata, kuid mida nad igapäevaselt näevad ja kogevad.

Seksuaalkasvatus ei alga sõnadest või konkreetsetest meetoditest. See algab sellest, millised me ise inimeste ja vanematena oleme – millised on meie hoiakud ja väärtused ning milline on suhtumine iseendasse ja lapsesse. 
Seksuaalkasvatus on ka lähedussuhe lapsega, lapsele turvatunde pakkumine. Tähtis on anda lapsele teadmised tema õigustest ning veendumus ja hoiak, et tema keha on tema oma ning vaid tema otsustab, kes ja kuidas seda puudutada tohib.

Alkoholi tarvitamine noores eas mõjutab otseselt arenevat aju, otsustusvõimet ja enesekontrolli. Kuna aju areneb 25. eluaastani, mõjutab noores eas tarvitatud alkohol aju toimimist ka täiskasvanuna ning seetõttu on tähtis mõjutada noorte arvamusi ja käitumist alkoholi suhtes. Räägi lapsega alkoholist – nii ennetad võimalikke probleeme tulevikus. 

Aju areneb 25. eluaastani, kusjuures oluline areng toimub vanuses 12-25. Seetõttu on igasuguste sõltuvusainete, sh narkootikumide tarvitamine noore jaoks eriti kahjul ja lisaks mõjutab aju toimimist ka täiskasvanuna. Turvaline side vanema või hoidjaga aitab uimastite tarvitamist ära hoida. 
Sõltuvusainete tarvitamine on keskkondlike ja inimese individuaalsete omaduste (nt enesehinnang, sotsiaalsete oskuste tase) koosmõju tulemus. Üheks oluliseks võtmeteguriks, mis vähendab võimalust sõltuvusainete tarvitamiseks, on turvaline ja usalduslik suhe vanematega. Vanemliku järelevalve ja peres kokkulepitud reeglite seadmise ja järgimise vajalikkust ning nende positiivset mõju noorte käitumisele on tõestanud mitmed uuringud.

Suitsetamise nagu ka enamiku teiste riskikäitumisviiside puhul mängib rolli mitu asjaolu: eeskujud, hoiakud, väärtushinnangud, peresuhted, kooli- ja töökeskkond, vaimne tervis, enesekontroll, analüüsivõime  ning lihtsalt juhus. Suitsetamise vähendamisega noorte seas saame ära hoida kõige rohkem varajasi surmasid. 
Üheksa suitsetajat kümnest on nikotiinisõltlaseks jäänud alaealisena. See tähendab, et kui õnnestub oma last koolitee lõpuni sigarettidest eemal hoida, siis on oht, et temast saab suitsetaja, juba oluliselt väiksem. Kurb statistika on, et kolmest suitsetavast teismelisest kaks jäävadki suitsetajaks ja üks neist sureb suitsetamisest tingitud haigusesse. Just lapsevanemad saavad kõige tõhusamalt kujundada lapse kasvukeskkonda ja toetada tema kujunemist tervislike eluviisidega täiskasvanuks.

Ohutus põhineb valikutel – kas käituda ohutult või ohtlikult. Väikelapse ohutu käitumise eest vastutab lapsevanem, kes läbi oma eeskuju ning edasiantud teadmiste ja hoiakute õpetab lapsele õigeid käitumismustreid. 
Laste jaoks on suurimateks eeskujudeks vanemad, vanavanemad ja õed-vennad, hilisemas eas iidolid ning eakaaslased. Laps õpib koos täiskasvanuga. Igapäevaselt koos toimetades arenevad ja kujunevad lapsel vajalikud oskused ning temast saab kohusetundlik ja iseseisev tubli kodanik.