Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi

Ennetustalituse juht                                Kiira Gornischeff    53824249    Kiira.Gornischeff@sotsiaalkindlustusamet.ee

Teenuse juht (MDFT pereteraapia)         Kirsika Aas    57703686    Kirsika.Aas@sotsiaalkindlustusamet.ee

Teenuse juht (kinnised lasteasutused)    Enelis Linnas    58039675    Enelis.Linnas@sotsiaalkindlustusamet.ee

Koordinaator (kinnised lasteasutused)    Kristi Loide    53018074    Kristi.Loide@sotsiaalkindlustusamet.ee

Koordinaator (kinnised lasteasutused)   Sandra Sutting          
Noortekodu juht (kinnised lasteasutused) Margarita Ingel    53019417    Margarita.Ingel@sotsiaalkindlustusamet.ee

Koordinaator (SRT)                                Laura Kane    58805726    laura.kane@sotsiaalkindlustusamet.ee

Koordinaator (SRT)                                Simone Epro    5180567    simone.epro@sotsiaalkindlustusamet.ee

Põhja Ringkonnaprokuratuur (Lubja 4, Tallinn)
Olga Jevdokimova (piirkonna juht), 5322 5364, e-post: Olga.Jevdokimova@sotsiaalkindlustusamet.ee
Kesklinn ja Põhja-Tallinn
Kesklinna politseijaoskond (Kolde pst 65, Tallinn)
Eve Palo, 5348 5120, e-post: Eve.Palo@sotsiaalkindlustusamet.ee
Anne-Ly Gaaver, 5860 2830, e-post: Anne-Ly.Gaaver@sotsiaalkindlustusamet.ee

Sotsiaalkindlustusamet (Paldiski mnt 80)
Ingrid Sogenbits, tel. 5385 4255, e-post: ingrid.sogenbits@sotsiaalkindlustusamet.ee
Lasnamäe, Pirita ja Ida-Harjumaa
Ida-Harju politseijaoskond (Pinna 4, Tallinn)
Roman Krõlov, 5331 4308, e-post: Roman.Krolov@sotsiaalkindlustusamet.ee
Tatjana Kutõrev, 5197 9433, e-post: Tatjana.Kutorev@sotsiaalkindlustusamet.ee
Svetlana Šušpanova, 53444863, e-post: Svetlana.Suspanova@sotsiaalkindlustusamet.ee

Ida-Harju konstaablijaoskond (Karjääri 11, Maardu)
Siiri Värva, tel. 5305 1959, e-post: siiri.varva@sotsiaalkindlustusamet.ee

Kristiine, Mustamäe, Haabersti, Nõmme ja Lääne-Harjumaa
Lääne-Harju politseijaoskond (Rahumäe tee 6, Tallinn)
Jelena Järvi, 5382 1708, e-post: jelena.jarvi@sotsiaalkindlustusamet.ee

Põhja prefektuur (Pärnu mnt 139, Tallinn) 
Kai Luik, 5307 8106, e-post kai.luik@sotsiaalkindlustusamet.ee
Keila konstaablijaoskond (Keskväljak 8a, Keila) – kohtumised eelneval kokkuleppel reedeti

Tartu politseijaoskond (Riia 132, Tartu)
Heleri Olo (piirkonna juht),  53673038, e-post Heleri.Olo@sotsiaalkindlustusamet.ee
Külli Oja, 5307 4196, e-post: kulli.oja@sotsiaalkindlustusamet.ee

Tartu arestimaja (Riia 179a, Tartu)
Riina Laane, 5261171, e-post: Riina.Laane@sotsiaalkindlustusamet.ee

Jõgeva politseimaja (Suur 1, Jõgeva)
Rita Kaasik, 5866 9581, e-post: Rita.Kaasik@sotsiaalkindlustusamet.ee

Viljandi politseijaoskond (Pargi 1, Viljandi)
Maiju Mumm, 5399 1365, e-post: Maiju.Mumm@sotsiaalkindlustusamet.ee
Kagu politseijaoskond Valgas (Transpordi 1, Valga)
Sirje Sillamägi-Tamm, 5218 088, e-post: Sirje.Sillamagi-Tamm@sotsiaalkindlustusamet.ee
Kagu politseijaoskond Võrus (Räpina mnt 20a, Võru)
Ülle Jaason, 5306 6133, e-post: Ulle.Jaason@sotsiaalkindlustusamet.ee
Kagu politseijaoskond Põlvas (Võru 12, Põlva)
Raina Kurg, 5866 9873, e-post: Raina.Kurg@sotsiaalkindlustusamet.ee

Haapsalu politseijaoskond (Lossiplats 4, Haapsalu)
Ülle Karjane, 5340 2027, e-post: Ulle.Karjane@sotsiaalkindlustusamet.ee
 
Kärdla politseijaoskond (Leigri väljak 5)
Kirsti Pihlamägi, 5866 9626, e-post: Kirsti.Pihlamagi@sotsiaalkindlustusamet.ee

Pärnu politseijaoskond (Pikk 18, Pärnu)
Tiina Ruul (piirkonna juht), 5215 832, e-post: Tiina.Ruul@sotsiaalkindlustusamet.ee
Tatjana Zuftsiankou, 5303 9077 e-post: Tatjana.Zuftsiankou@sotsiaalkindlustusamet.ee.
 
Kuressaare politseijaoskond (Transvaali 58, Kuressaare)
Katrin Paukson, 5757 0744, e-post: Katrin.Paukson@sotsiaalkindlustusamet.ee
 
Rapla politseijaoskond (Savi 2, Rapla)
Kaie Nurmsalu, 5866 9860, e-post: Kaie.Nurmsalu@sotsiaalkindlustusamet.ee

Paide politseijaoskond (Tallinna 12, Paide)
Piret Vaher, 5134331, e-post: Piret.Vaher@sotsiaalkindlustusamet.ee

Rakvere politseijaoskond (Kreutzwaldi 5a, Rakvere)
Merli Tammi-Jõeveer, 58669932, e-post: Merli.Tammi-Joeveer@sotsiaalkindlustusamet.ee

Narva politseijaoskond (Vahtra 3, Narva)
Anastassia Belova, 5866 9829e-post: Anastassia.Belova@sotsiaalkindlustusamet.ee
Inna Bahlinova, 5309 7071, e-post: Inna.Bahlinova@sotsiaalkindlustusamet.ee
 
Kohtla-Järve konstaablijaoskond (Järveküla tee 36, Kohtla-Järve)
Natalja Saar, 5128736, e-post: Natalja.Saar@sotsiaalkindlustusamet.ee

Jõhvi politseijaoskond (Rahu 38, Jõhvi)
Natalja Maikova, 524 6758, e-post: Natalja.Maikova@sotsiaalkindlustusamet.ee
Sotsiaalkindlustusameti Jõhvi kontor (Keskväljak 1, Jõhvi)
Mari-Liis Org (piirkonna juht), 5860 9053, e-post: Mari-Liis.Org@sotsiaalkindlustusamet.ee 

Mis on ohvriabi ja kes võivad ohvriabisse pöörduda?

Kui oled langenud kuriteo ohvriks või oled kogenud vägivalda, hoolimatust või halba kohtlemist, siis on sul võimalik pöörduda ohvriabisse. Riiklikud ohvriabikeskused asuvad kõigis suuremates linnades (ohvriabitöötajate kontaktandmed). Ohvriabi keskustes osutame abivajajatele tasuta nõustamisteenust.

Ohvriabitöötajad on toeks ja abiks ka siis, kui sinu vastu toime pandud füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla tekitaja ei ole teada. Ohvriabitöötajad pakuvad sulle emotsionaalset tuge, jagavad informatsiooni abi saamise võimaluste kohta ja juhendavad sind suhtlemisel teiste vajalike asutustega.

Ohvriabikeskusesse nõustamisele võid sa pöörduda ka anonüümselt, kuid hüvitiste ja teenuste taotlemisel on sul siiski vaja esitada oma isikuandmed. Ohvriabikeskuses tagatakse sulle konfidentsiaalsus. Juhul, kui sinu mure on vaja lahendada mitme asutusega koostöös, siis küsime sinult luba koostööpartneriga kontakti võtmiseks.

Mis on psühholoogiline esmaabi?
Kriisidel võib olla pikaajaline füüsiline ja emotsionaalne mõju. Millestki olulisest ilma jäämisel võivad inimesed kogeda kaotustunnet. Kriis võib kaasa tuua mitmeid kaotuseid, näiteks vara, kodu või töökoha kaotuse, eraldamise lähedastest ja naabritest, sõpradest, aga ka selliseid kaotuseid, mida tunnetavad inimesed eelkõige ise, näiteks kontrolli ja väärikustunde kaotus, heaolu ja lootuse kaotus, unistuste, turvatunde ja usalduse kaotus. Psühholoogiline esmaabi on esimene samm, et vähendada selliste kaotuste mõju ja anda inimestele tugevust ja vastupidavust, mida nad vajavad toimetulemiseks ja jätkamiseks. Psühholoogilise esmaabiga toetatakse inimese toimetulekut!

Ohvriks sattudes on sinul ja sinu pereliikmetel võimalus saada psühholoogilist abi nõustamise, psühhoteraapia või tugigrupi näol. Psühholoogilise abi hüvitise saamiseks on sul vaja kohtuda ohvriabitöötajaga, kes hindab psühholoogilise abi vajadust ja vormistab sulle hüvitise. Seejärel võid sa pöörduda psühholoogi vastuvõtule ja ohvriabi töötaja aitab sind ka psühholoogi valikul. Sul on vaja ka politsei tõendit, mis kinnitab, et on algatatud menetlus ja sina oled kannatanu või tema seaduslik esindaja. Politsei tõendi saamisel saab sind samuti ohvriabitöötaja aidata.

Psühholoogi vastuvõttudel käies ei pea sa ise rahadega arveldama, sest meie maksame sulle osutatud teenuse eest psühholoogidele ise. Hüvitise suurus igale inimesele on ühe kuupalga alammäär, mis 2020. aastal on 584 eurot.

Kui oled langenud raske kuriteo ohvriks, siis maksab riik sulle ohvriabi hüvitist. Kui kannatanu on raske kuriteo tagajärjel hukkunud, siis makstakse ohvriabi hüvitist tema ülalpeetavatele. Kuriteoohvri matusekuludest hüvitatakse kindlaks määratud summa sellele, kes on need kulutused tegelikult teinud. Ohvriabi hüvitise kohta loe täpsemalt. 

Lepitusteenus rakendus 2007.aasta veebruaris. Lepitusmenetluse käigus kohaldub II astme kuritegudele, lepitatakse teise astme kuriteo osapooli, s.o kannatanut ja kahtlustatavat või süüdistatavat. Lepitusteenuse osutamise tagab Sotsiaalkindlustusamet ning lepitamist viivad läbi vastava koolituse saanud ohvriabitöötajad.

Lepitusmenetluse eesmärk on saavutada kokkulepe kahtlustatava või süüdistatava ja kannatanu leppimiseks ning kuriteoga tekitatud kahjude heastamiseks. Lepitamine võimaldab rohkem kaasata kannatanut otsustusprotsessi ning vähendada kuriteoga kaasnenud pingeid, hirmu, viha jms tundeid. Lepitusmenetluse läbiviimisel arvestatakse ennekõike kannatanu/ohvri huve. Lepitamine tõstab kannatanu/ohvri väärtust ja suurendab tema kaasatust. Lepitamise läbiviimisel tegeletakse kuriteo mõlema osapoolega.

Otsuse kriminaalasja lõpetamiseks lepitusmenetluse teel teeb osapoolte nõusolekul prokuratuur või kohus. Lepitusprotsess lõpeb osapoolte vahelise kirjaliku lepituskokkuleppe sõlmimisega. Lepituskokkulepe sisaldab kuriteoga tekitatud kahju heastamise korda ja tingimusi, kuid võib sisaldada ka muid tingimusi sh reaaltoimingute tegemist. Lepitaja roll on eelkõige selles, et suunata pooli normaalsele ja täidetavale kokkuleppele (nt mõne töökohustuse täitmine kannatanu heaks, ravikohustusele allumine ja teraapias osalemine jm).

Inimkaubanduse ohvritel, saatjata alaealistel välismaalastel ja seksuaalselt väärkoheldud alaealistel on õigus lisaks nõustamisteenusele, psühholoogilisele abile ja abistamisele suhtlemisel riigi- ja omavalitsuse asutuste ning juriidiliste isikutega saada ka teisi teenuseid, milleks on turvaline majutus, tervishoiuteenused, tõlketeenused ning muud füüsiliseks ja psühhosotsiaalseks taastumiseks vajalikud teenused. Neid teenuseid on võimalik saada kuni vajaduse ära langemiseni juhul kui on alustatud kriminaalmenetlus karistusseadustikus sätestatud inimkaubanduse või seksuaalse väärkohtlemise paragrahvide alusel.

Teenuseid on õigus saada ka isikul, kelle kohta on tekkinud kahtlus, et ta on langenud inimkaubanduse ohvriks või teda on alaealisena seksuaalselt väärkoheldud ning selle kohta on politseile või prokuratuurile edastatud kuriteoteade. Kui inimkaubanduse ohvril, seksuaalselt väärkoheldud alaealisel on ravikindlustus, hüvitatakse ohvriabiteenuse raames isikule osutatud tervishoiuteenuste kulud osas, mida ravikindlustus ei kata. Täisealisel, keda on alaealisena seksuaalselt väärkoheldud, on õigus taotleda psühholoogilise abi kulu hüvitist kolme aasta jooksul pärast tema täisealiseks saamist, kui kriminaalmenetluse ajend ei ilmnenud varem.