Kohtusse minek

Kohus selgitab välja, kas seadust on rikutud ja kes seda tegi ning otsustab, kellele ja milline karistus määrata.

Sind võidakse kohtusse kutsuda, kuna nägid või kogesid midagi, mis kuriteo toimepanemise ajal juhtusSee tähendab, et oled kuriteo tunnistaja! Sa oled sellest varem juba politseile ja prokurörile rääkinud ning nüüd palutakse sul selle kohta rääkida ka kohtus. Tunnistajaid võib peale sinu kohtus veel olla.

Kui räägid kohtule, mida tead, on see kohtule tunnistuse ehk ütluste andmine. Mõned küsimused, mida sult tunnistuse andmisel küsitakse, võivad olla keerulised ja rasked ja pead toimunut meelde tuletama.

Kui sa täpselt ei mäleta, mida oled varem politseile ja prokurörile rääkinud, võid enne kohtuistungit oma varasema jutu koos prokuröri või kaitsjaga üle vaadata. See annab enne kohtusse minekut kindlama tunde.

Kohtus ei ole kerge tunnistada, kuid tähtis on rääkida alati tõtt ja pidada meeles, et sina pealtnägijana ei ole teinud midagi valesti.

Tunnistuse andmine on väga tähtis!

Kus kohus töötab?

Kohtuistungid toimuvad kohtumajas. Uuri juba aegsasti välja, kuidas kohtumajja jõuda ja kui kaua see aega võtab. Kohtumajas tuleb sul tunnistust anda kohtusaalis. Kohtusaal näeb välja peaaegu nagu kontor, kus kohtunik istub eraldi laua taga ning tavaliselt teistest kõrgemal.

Pildil on kohtusaal, mees annab parajasti kohtunikule tunnistust

Mõnes kohtumajas on eraldi toad, mis on mõeldud lastega rääkimiseks. Selliseid tube nimetatakse lastetubadeks, nendes on mõnikord mänguasju, joonistamiseks pliiatseid ja lugemiseks raamatuid.

Kuidas mind kohtusse kutsutakse?

Enamasti ütleb sulle, et on vaja kohtusse minna, mõni inimene, kellega oled juba enne mitu korda rääkinud ja keda usaldad - näiteks mõni politseinik, prokurör või lastekaitsetöötaja. Tuge saad sa küsida ka mõnelt teiselt inimeselt, kellega hästi läbi saad, näiteks pereliikmelt või sugulaselt.

Kohus võib saata sulle koju ka kirjaliku kohtukutse, milles teavitab, et kohtunik tahab sind üle kuulata. Kui oled vähemalt 14 aastat vana, siis antakse kutse sulle isiklikult ja pead selle kättesaamise kohta allkirja andma. Kui oled noorem kui 14-aastane, siis antakse kutse sinu vanematele.

Oluline on, et sulle selgitataks, miks sul tuleb kohtusse minna ja mis sind seal ees ootab. Abi ja selgitusi saad küsida mõnelt inimeselt, kellega oled eelnevalt menetluse käigus kokku puutunud. Seega küsi julgelt, kui sa millestki aru ei saa.

Kas ma pean kohtusse kohale minema?

Kui Sa oled noorem kui 14-aastane, püütakse enamasti teha nii, et Sa ei peaks kohtusse kohale minema. Sellisel juhul proovivad politsei ja prokuratuur kõik olulise, mida Sa tead, salvestada ning Sinu juttu näidatakse kohtus video teel. Kui aga kohtunik leiab, et Sinu ülekuulamine on ikkagi kohtus vajalik ja see ei ole Sinu jaoks liiga raske, võib ta Sind ka kohale kutsuda.

Kui Sind kutsutakse, tuleb kohtuistungile alati kohale minna. Kohtuistungilt võib puududa ainult siis, kui selleks mõjuv põhjus – näiteks haigus. Kui Sa ei saa istungil osaleda, tuleb Sul sellest esimesel võimalusel prokurörile või kaitsjale teada anda.

Kohus püüab kohtuistungi aja määramisel alati arvestada Sinu igapäevategevustega nagu kool või trenniajad.

Kohtuistungi avalikkus

Sul tasub teada, et kohtuistungid on enamasti avalikud. See tähendab, et istungit võivad jälgida kõik huvilised. Lastega seotud juhtumite arutamiseks võib kohtunik kuulutada istungi lapse huvide kaitseks kinniseks ja siis jäävad kõrvalised inimesed kohtusaalist välja.

Pea meeles, et kui kohtuistung on kinnine, siis kõik, mida kohtusaalis räägitakse, jääb saladuseks. Seega ei tohi ka Sina seda kellelegi edasi rääkida.

​​

Ajakirjandusele seatud piirid

Kui kohtuistung on avalik, siis võivad istungil kohal olla ka ajakirjanikud või uudisteportaalide esindajad.

Kuigi ajakirjanikud võivad tulla ja kuulata Sinuga seotud kohtuistungit, ei või nad ilma kohtuniku loata pildistada, filmida ning avalikustada infot Sinu nime, koduse aadressi või kooli kohta. Ka Sinu pilti ei tohi ilma loata avaldada.

Loe teemal „Lapsed ja noored ajakirjanduses“ rohkem ka Lastekaitse Liidu kodulehelt "Lapse õigused meedias"

 

Vaata veel