Lähenemiskeeld ja muud menetluse tagamise vahendid

Sinu suhtes võidakse kasutada lähenemiskeeldu, s.t ei ole lubatud läheneda, suhelda (sealhulgas ka sotsiaalmeedias, saata sõnumeid jmt) ega ühelgi viisil kontakti võtta selle inimesega, kelle osas suhtlus ära keelatakse. 
 
Lähenemiskeeld on kohtu poolt seatud keeld teatud paikades viibida, teisele isikule või kohale läheneda ning kohtu määratud isikutega suhelda, olgu siis telefoni, sotsiaalmeedia või muude suhtlusvahendite kaudu. Lähenemiskeeldu saab määrata nii kriminaalmenetluses kui tsiviilkohtumenetluses. Kui on algatatud kriminaalmenetlus, saab prokurör taotleda ajutise lähenemiskeelu seadmist menetluse ajaks. Süüdimõistva kriminaalkohtuotsusega ja tsiviilkohtumenetluses on lähenemiskeeldu võimalik seada kuni kolmeks aastaks. Et kohtu poolt seatud kaitsemeetmed kehtiksid ka teises liikmesriigis, on võimalik taotleda Euroopa lähenemiskeeldu. 

Kui isik rikub temale seatud lähenemiskeeldu ning põhjustab sellega ohu lähenemiskeeluga kaitstud isiku elule, tervisele või varale, või kui ta rikub lähenemiskeeldu korduvalt, siis võib kohus teda karistada rahatrahviga või kuni üheaastase vangistusega.

  • Sinu suhtes võib kasutada ka sundtoomist, kui Sa ei ilmu kokkulepitud ajal politseisse või prokuratuuri või kohtusse. Juhul kui kokkulepitud ajal ei ole võimalik (näiteks haigestumine), siis tuleb sellest esimesel võimalusel teada anda ning lepitakse kokku uus aeg. 
  • Kui Sinu asukoht pole teada, siis võidakse kuulutada tagaotsitavaks, s.t kui ei viibi ja ei tule ööseks koju, ei anna teada, kus oled (näiteks ei vasta telefonile, ei ütle ka vanematele, kus ööd veedad ), siis hakkab politsei otsima.

Vaata veel