Lapsega suhtlemise õigus

(PS § 26, PKS § 143)
 
Perekonnaelu kaitseb põhiseadus, mille kohaselt on iga Eestis elava inimese perekonnaelu puutumatu. Perekonnaelu kaitse hõlmab ka perekonna liikmete vaheliste suhete kaitset. Põhiseadus kaitseb muuhulgas vanemate ja laste õigust omavahel suhelda.
 
Perekonnaseadus kehtestab lapse õiguse suhelda mõlema vanemaga. Kui lapse huvid ohus ei ole, peab ta ka vanemate lahusoleku korral saama suhelda mõlema vanemaga regulaarselt. Suhtlemine lahus elava vanemaga peab olema tagatud ka siis, kui vanematevaheline läbisaamine on halb. Vanem on kohustatud hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga. Laps peab saama suhelda vanematega ka siis, kui teda ei hoolda ega kasvata vanem, vaid keegi teine. Ta ei tohi kuidagi kahjustada vanemate ning lapse vahelisi suhteid. Samas peab meeles hoidma, et kui laps lahus elava vanemaga suhelda ei soovi, ei ole vanemal õigust suhtlemist nõuda. Last ei tohi sundida suhtlema vanemaga, keda ta kardab või kellega suhtlemine ei ole muul põhjusel lapse huvides.
 
Tänapäeval on üsna tavaline, et vanem töötab lapsest eemal, mistõttu ei pruugi vahetu suhtlus ja hoolitsemine olla võimalik. Vanem peab kaugemale tööle asumist arutama eelnevalt lapsega ja otsuse langetamisel võimalust mööda maksimaalselt arvestama lapse seisukohtadega. Vanem peab silmas pidama, et lapsel on õigus mõlema vanema hoolitusele. Vastuvaidlematult on see vältimatu lapse igakülgseks arenguks. Kui eemalviibimine on vältimatu, peab vanem lapsele igati nii sõnade kui ka tegudega välja näitama, et ta on lapse jaoks alati olemas eemalviibimisest hoolimata.
 
Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Teine täiendatud trükk, lk 279–280.
 
Euroopa Inimõiguste Kohtu suurkoda on 8. juuli 2003 a asjas nr 30943/96 Sahin versus Saksamaa käsitlenud vanema õigust lapsega kohtumisele. Kohus on öelnud, et Euroopa inimõiguste konventsiooni artikkel 8, mis kaitseb perekonna ja eraelu puutumatust, nõuab, et riik kaaluks vanema ning lapse huvisid. Vanema ja lapse huvide kaalumisel tuleb kohtu seisukoha järgi erilist tähelepanu pöörata lapse parimatele huvidele, mis võivad mõju ning iseloomu tõttu vanema õigused üles kaaluda. Vanemal on eesmainitud artikli järgi keelatud võtta kasutusele meetmeid, mis kahjustaksid lapse tervist ja arengut. Artikkel 8 kaitseb veel ka perekonna puutumatust, mille alla kuulub lapse ja vanema vastastikune õigus teineteisega koos olla. Antud kohtulahendist nähtub, et lapse tervise ja arengu aspekt on lapse huvina üles kaalunud lapsevanema õiguse lapsega kohtuda.
 
Euroopa Inimõiguste Kohtu 12. aprilli 2011. a asjast nr 21188/09 Gluhaković versus Horvaatia nähtub, et lahus elava vanema ja lapse kohtumise õiguse tagamiseks ei piisa kohtu otsusest, millega määratakse kohtumiste aeg ja koht. Kohus peab koha ja aja määramisel arvestama, kas kohtumised on asjaosalisi ning -olusid arvesse võttes selliselt ka võimalikud. Vanemate kohuseks on kohtumisi soodustada ja vajaduse korral võtta kasutusele meetmeid, et kohtumised toimuksid. Kõnealuses juhtumis määras riigi kohus kohtumisajad, mis lapse lahus elavale isale töö tõttu ei sobinud, ning kohtumise kohaks paiga, mille sobivuse jättis hindamata.