Vastused kiiretele küsimustele

Juhtumi uurimine politseis

Mis on väärteo- ja kriminaalmenetlus ? 
 
Väärteoasjad on natuke väiksemad seadusrikkumised, kui kriminaalasjad - näiteks autoga kiiruse ületamine, piletita sõitmine või avalikus kohas alkoholi tarbimine või suitsetamine. Väärteomenetlused alati kohtusse ei jõua.
 
Kui keegi on teinud midagi, mis on seadusega keelatud ja toime pannud kuriteo (näiteks inimese peksmine, vigastamine, narkootikumide müümine, vargus, tapmine), siis selle uurimist nimetatakse kriminaalmenetluseks.
 
Mis on uurimisasutus?

Uurimisasutuses kogutakse tõendeid ja selgitatakse välja, mis on juhtunud enne, kui asjast räägitakse kohtus. Selleks on tavaliselt politsei, kuid võib olla ka mõni muu asutus, näiteks Maksu- ja Tolliamet.

Uurimisasutusel on õigus teha erinevaid uurimistoiminguid, näiteks võidakse Sinult paluda, et räägiksid täpsemalt sellest, mis juhtus. 

Kellega puutun menetluse ajal kokku? 

Menetluse ajal võid sa kokku puutuda järgmiste isikutega:

  • Prokurör

Prokurör on riigi esindaja, kes töötab prokuratuuris. Prokurör juhib kohtueelset menetlust, kus uuritakse, mis kuritegu on tehtud, kes on kuriteo toimepanemisega seotud ja mis kahjud on tekkinud. Kui kõik tõendid on olemas ja prokurör leiab, et kuriteos kahtlustatav pani kuriteo toime, siis esitab ta kohtule tõendid kuriteo ja selle toimepanija kohta ning teeb kohtule ettepaneku inimene kuriteos süüdi mõista ja teda karistada.

Kohtus on prokurör seega süüdistaja ning ta võib kohtus küsida palju küsimusi. Kui prokurör leiab, et inimene ei pannud kuritegu toime, siis ta kohtu poole ei pöördu.

  • Kaitsja 

Kaitsja on inimene, kes süüdistatavat aitab ning tema huvide eest seisab. Kaitsja püüab sageli tõestada, et see, keda süüdistatakse, pole seda tegu toime pannud ja pole süüdi. Kaitsja võib kohtus esitada palju küsimusi. Kaitsja on enamasti advokaat.

  • Süüdistatav

Süüdistatav on see inimene, keda süüdistatakse kannatanule haiget tegemises või temalt millegi äravõtmises ehk kuriteo toimepanemises. Kõigepealt on selline inimene kuriteos kahtlustatav ning süüdistatavaks muutub ta siis, kui talle on esitatud süüdistus ja prokurör on süüdistusakti  või kokkuleppe kohtusse saatnud.

  • Tunnistaja

Tunnistaja on inimene, kes räägib menetlejale (uurija, prokurör, kohtunik), mis temaga juhtus või mida ta kuriteo toimumise ajal nägi ja kuulis. Tunnistajaid võib olla rohkem kui üks.  

  • Kannatanu

Kannatanu on inimene, kes võis saada kuriteo käigus viga või muul moel kahjustada. Kannatanuid võib olla rohkem kui üks.

  • Tõlk 

Tõlk on inimene, kes aitab eri keeltes kõnelevatel inimestel üksteisest aru saada.

Mida tähendab menetluse mittealustamine?
Menetluse mittealustamine tähendab seda, et juhtumit hetkel enam ei uurita. Menetlus võidakse alustamata jätta erinevatel põhjustel: näiteks pole piisavalt tõendeid, et keegi on midagi valesti teinud, teost on juba kaua aega möödas või kahtlustatava isiku suhtes on juba varem samas asjas kriminaalmenetlus lõpetatud. Samas kui leitakse uut informatsiooni juhtumi kohta, näiteks ilmub välja mõni tähtis tõend, siis alustatakse taas menetlust.
Mida tähendab menetluse alustamine? 
Uurimisasutus alustab menetlust, kui ta saab teate, et keegi on teinud midagi seadusega keelatut. Seejärel hakkab asutus välja selgitama ja uurima, mis on päriselt juhtunud, kasutades selleks erinevaid viise, näiteks ülekuulamist.
Kuidas toimub ülekuulamine? 

Ülekuulamisel küsib uurija või prokurör esiteks mõned küsimused Sinu enda kohta – näiteks mis Su nimi ja vanus on. Samuti räägitakse üle, mis on Sinu õigused ja kohustused. Seejärel palutakse Sul rääkida täpsemalt sellest, mis juhtus.

Kui Sinult midagi küsitakse, siis püüa tähelepanelikult kuulata ja räägi alati tõtt. Kui Sa millestki aru ei saa, siis küsi julgelt mõnelt täiskasvanud inimeselt abi.

Vastamisel jää rahulikuks ja räägi asjadest, mida Sa kindlasti tead ja mäletad. Kui Sa ei tea vastust või ei mäleta täpselt, mis juhtus, siis nii vastagi „Ma ei tea“ või „Ma ei mäleta“.
Sinu käest võidakse küsida asjade kohta, millest on raske rääkida. Kui mõni küsimus muudab Sind kurvaks või ärritunuks, siis tea, et teised mõistavad Su tundeid. See on arusaadav ja loomulik, kui oled veidi mures või närviline. 

Pea meeles, et Sul on õigus kaasa rääkida ning keegi ei tohi Sulle ette öelda, mida Sa pead ütlema. Kui keegi üritab Sinu eest rääkida, siis ära tee sellest välja. Kuigi Sa oled laps, on Sul samad õigused, mis suurtel inimestel ja Sa võid rääkida just seda, mida ise arvad ja tead.  

Kas võin ema või isa või vanaema ülekuulamisele kaasa võtta? 
Jah, sul on õigus ema, isa, vanaema või muu toetav täiskasvanu ülekuulamisele kaasa võtta. On aga mõned juhud, mil tahetakse sinuga eraldi rääkida, kuid ka siis ei ole Sa üksi, vaid Sinuga koos on vähemalt üks täiskasvanud inimene, kes on Sulle toeks ja abiks.
Mis ülekuulamisest oleneb? 

Ülekuulamisest oleneb see, mis menetlusest edasi saab. Kui ülekuulamisest ja muudest tõendite kogumise viisidest selgub, et vajalikud tõendid juhtumi kohta on olemas, siis läheb juhtum edasi kohtusse. Kui aga ülekuulamisel selgub näiteks, et juhtumi kohta pole piisavalt teada, siis võidakse menetlus lõpetada. 

Seega sõltub ülekuulamisest paljuski see, mis edasi juhtub, mistõttu ole alati aus, kuula hoolikalt, mis Sinu käest küsitakse ning küsi ka nõu enne otsuste tegemist. Ülekuulamise eesmärgiks on teada saada, mis päriselt juhtus ning menetluse läbiviijad annavad oma parima õiglase lahenduse leidmiseks. Kuigi Sinu roll on väga tähtis, siis tea, et Sa ei vastuta menetluse käigu eest, vaid selle eest kannab hoolt prokurör/uurija. 
 

Mis hetkel eeluurimine lõppeb? 

Uurimine lõppeb siis, kui uurimisasutus leiab, et juhtumi üle kohtus arutamiseks on kogutud piisavalt tõendeid ning juhtum liigub edasi kohtusse. Uurimine võib lõppeda ka siis, kui leitakse, et juhtumi lahendamiseks puudub piisavalt tõendeid või jäetakse menetlus mõnel muul põhjusel alustamata, näiteks ei suudeta kuriteo toimepanijat tuvastada. 

Sel juhul lõpetatakse aga menetlus tingimuslikult. See tähendab, et kui hiljem ilmneb uut infot kuriteo kohta, siis jätkatakse uurimist.
 

Juhtumi lahendamine prokuratuuris

Uurimine prokuratuuris ja mis seal toimub? 
Prokuratuur juhib kohtueelset kriminaalmenetlust. Prokuröri ülesandeks on tagada, et uurimine oleks seaduslik. Samuti peab prokuratuur koguma tõendeid, mida on kohtus võimalik esitada. Tõendite kogumiseks võidakse teha erinevaid toiminguid: näiteks küsitleda asjaosalisi, teha vaatlusi ja katseid. Prokuratuur otsustab kas kriminaalmenetlus lõpetada või jätkata menetlust ja koostada süüdistusakt. 
Mida tähendab menetluse lõpetamine kohtusse saatmiseta? 
Menetluse lõpetamine kohtusse saatmiseta tähendab, et miski takistab prokuratuuril kohtusse minemist või prokuratuur peab kohtusse minekut mõttetuks. Näiteks lõpetatakse menetlus siis, kui selgub, et tegemist ei olegi kuriteoga või kahtlustatav on surnud või väga haige. Menetlust võib lõpetada ka tingimuslikult. See tähendab, et menetlus pannakse korraks pausile ning menetlusega jätkatakse, kui selgub uus informatsioon, mis võimaldab menetluse jätkamist. Näiteks võib selline olukord tekkida siis, kui ei ole teada, kes kuriteo toime pani. Kriminaalmenetlust on võimalik lõpetada ka siis, kui süüdistatav ja kannatanu lepivad ise kokku, kuidas tekitatud kahju heastada – seda nimetatakse lepitusmenetluseks.
Kes esitab süüdistuse? 
Süüdistuse esitab prokurör.  
Mida tähendab kokkulepe ja selle kohtusse saatmine? 
Kokkulepe tähendab, et kuriteo toimepanija ja kannataja lepivad kokku, kuidas olukord lahendada. Kui Sa pead menetluse käigus kellegagi kokkuleppele jõudma, siis ära muretse, Sa ei pea seda üksi tegema, vaid Sulle on toeks Sinuga kaasas olev inimene – kas kaitsja, prokurör, ema-isa või mõni teine toetav täiskasvanu. Kokkulepe eeldab, et kuriteo toimepanija kohustub tasuma kõik menetluskulud, heastab tekitanud kahju ja täidab ka kõik muud sõlmitud kokkulepped. Kohus või prokuratuur kinnitab hiljem kokkuleppe. Kui kuriteo toimepanija kokkuleppega antud lubadusi ei täida, alustatakse kriminaalmenetlus uuesti.

 

Kuidas jagunevad kriminaalmenetlused?
Kriminaalasjad jagunevad üld- ja lihtmenetluseks. Lihtmenetlus on üldnimetus lihtsustatud menetlusliikidele. Eristatakse nelja lihtmenetlust: lühimenetlus, kokkuleppemenetlus, kiirmenetlus ja käskmenetlus. Lihtmenetluse eesmärgiks on kohtuasjade kiirem lahendamine.  
Mida tähendab üldmenetlus? 
Üldmenetluses toimub kohtuistung, kuhu kaasatakse tunnistajad, eksperdid ning kannatanu, kes peab kohtus ütlusi andma. Kohtuistungil peab prokurör avakõne isiku süüdistuse kohta. Süüdistatavalt küsitakse, kas ta tunnistab end süüdi või mitte. Kuulatakse ära kaitsja arvamus selle kohta, kas süüdistus on põhjendatud. Algab kohtulik uurimine, kus uuritakse kirjalikke tõendeid,  kuulatakse tunnistajaid, eksperte, kannatanuid ja süüdistatavat. Kui kohtulik uurimine on lõppenud, algavad kohtuvaidlused. Kohtuvaidlustes esitab prokurör kõne süüdistatava tegudest ja sellest, kui suurt karistust prokurör nõuab. Kannatanu ja kaitsja esitavad oma seisukohad. Enne kui kohus läheb otsust tegema, saab viimast korda sõna süüdistatav. 
Mida tähendab lühimenetlus? 
Lühimenetluses arutatakse kriminaalasja osaliselt. Otsus tehakse ainult kriminaaltoimiku materjalide põhjal, see tähendab, et menetlusse ei kaasata tunnistajaid ega eksperte nagu üldmenetluses. Kohus lähtub otsuse tegemisel vaid kohtueelse uurimise ajal koostatud materjalide ja süüdistatava kohtus antavate ütluste alusel. Lühimenetluse jaoks on vajalik süüdistatava/kahtlustatava nõusolek. Kui kohus teeb süüdimõistva otsuse, siis vähendatakse põhikaristust 1/3 võrra. Kohtumenetlus kestab lühimenetluse puhul üldiselt vaid mõned tunnid. 
Mida tähendab kokkuleppemenetlus? 

Kokkuleppemenetluses nõustuvad kõik osapooled süüdistuse sisu, kuriteo liigi, kuriteoga tekitatud kahju laadi ja suurusega. Samuti jõutakse kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. 

Näiteks kui keegi varastas poest mänguasja, mis maksis 500 eurot. Sel juhul kõik osapooled (kaasaarvatud süüdistatav) nõustuvad, et ta varastas mänguasja ja sellega tekitas poele kahju 500 eurot. Seejärel pakub prokurör välja viisi, kuidas kahju heastada ja lepitakse kokku karistus.

Kokkuleppemenetlust saab enamasti kohaldada kergemate kuritegude puhul, erandina on see võimalik ka raskemate kuritegude puhul. Kokkuleppemenetluse puhul ei ole võimalik õigeksmõistev otsus. Kohtuistung on see-eest kiire ja ei kesta üldiselt üle poole tunni. 
 

Mis on lepitusmenetlus? 

Lepitusmenetluse eesmärgiks on saavutada kokkulepe süüdistatava ja kannatanu vahel. Lepitusmenetluse alustamiseks on vaja süüdistatava ja kannatanu nõusolekut.

Laste puhul on nõutav ka vanema või esindaja nõusolek. Kokkuleppega võtab süüdistatav kohustuse tasuda kõik menetluskulud, heastada tekkinud kahju ning täita muid kokku lepituid kohustusi. Süüdistatav võib lepitusmenetluse puhul pääseda kriminaalkaristusest ja vältida seda, et kõik saavad tema tegudest karistusregistrist teada. 
 

Mis on kiirmenetlus? 
Kiirmenetlus on menetlusvorm, mida kohaldatakse kergemate kuritegude puhul siis, kui asjaolud on selged ja tõendid kogutud. Prokurör teeb kohtule ettepaneku lahendada juhtum kiirmenetluse korras 48 tunni jooksul alates isiku kahtlustavana kinnipidamisest. Kiirmenetlus on kiireim menetlusvorm, sest kahtlustatava kinnipidamisest kohtuotsuse tegemiseni läheb vaid mõni päev. 

Juhtumi lahendamine kohtus

Mis on kohus? 
Kohus on koht, kus inimesed arutavad oma erimeelsusi või muresid ja püüavad neid lahendada või kus kohus otsustab, kas keegi on seadust rikkunud. Kohtus töötavad kohtunikud, kes kuulavad inimesed ära ja aitavad neil kokku leppida, lahendusi leida või otsustavad, kuidas mure lahendada ning samuti, kuidas seadusi rikkunud inimesi karistada. Täiskasvanud võivad kohtuga kokku puutuda erinevatel põhjustel ja mõnikord võib olla vajalik ka lastel kohtusse minna. 
NB! Oluline on pidada meeles, et kohtunik ei saa lõplikult lahendada inimeste omavahelisi tülisid, küll aga saab ta neil aidata tähtsates asjades omavahel kokkuleppele jõuda. Kõigi jaoks on hea, kui inimesed teevad omavahel koostööd ja mõtlevad ühistele huvidele, et tekiks rahu ja selgus - kohtus sõlmitud kokkulepped aitavad sellele kaasa.
Kus kohus töötab? 
Kohtuistungid toimuvad kohtumajas. Uuri juba aegsasti välja, kuidas kohtumajja jõuda ja kui kaua see aega võtab. Tavaliselt on kohtumaja Sinu kodu lähedal, kuid vahel on vaja ka natuke kaugemale sõita.
Kas kohtus on lastetoad?
Kohtumajas võib kohtunik Sinuga rääkida oma kabinetis, kohtusaalis või eraldi toas, mis on mõeldud just lastega rääkimiseks. Selliseid tube nimetatakse lastetubadeks, nendes on mõnikord mänguasju, joonistamiseks pliiatseid ja lugemiseks raamatuid. Võib ka juhtuda, et kohtunik külastab ise Sind kodus või tuleb ja räägib Sinuga hoopis koolis, lasteaias või mõnes muus kohas, mis on Sinu jaoks tuttav ja turvaline.
Mis on tsiviilkohtumenetlus?

Tsiviilkohtumenetlus tähendab tavaliselt seda, et inimesed vaidlevad millegi üle ja ei oska ise seda vaidlust lahendada. Sellisel juhul aitab kohtunik neil kokku leppida või otsustab, kuidas seda vaidlust lahendada tuleb ja teeb selle kohta kohtulahendi. Näiteks võib juhtuda, et lahus elavad lapsevanemad vaidlevad, kelle juures laps elama hakkab, mis lasteaeda või kooli ta läheb ja kuidas muid lapsega seotud küsimusi otsustada. Kohtunik aitab neil seda vaidlust lahendada. Kohtuniku tehtud otsust tuleb täita.
Mõnikord on aga inimeste elu puudutavate otsuste tegemisel lihtsalt kohtuniku luba vaja ja vaidlust ei olegi - näiteks siis, kui oled alaealine, aga soovid oma ettevõtet asutada. Sellisel juhul peab kohtunik andma loa Sinu teovõime  laiendamiseks, et saaksid seda ise teha. 

Miks võib kohtunik tahta minuga rääkida (mind ära kuulata)? 

Siin on Sul võimalik tutvuda erinevate olukordadega, mil kohtunik soovib lapsega rääkida. Täpsemalt saavad selgitada Sinu vanemad, esindaja või lastekaitsetöötaja, samuti saad sa selle kohta lugeda siit

  • Mõnikord on lahku läinud vanematel raske omavahel kokku leppida, kes lapse eest hoolitsema hakkab ja mis on lapse jaoks kõige parem, siis vajavad nad kohtu abi. 
  • Mõnikord võivad inimesed olla väga mures ja arvata, et lapse eest ei hoolitseta piisavalt hästi või et on oht, et ta saab haiget. Kui nii juhtub, peab lapse kodu lähedal töötav lastekaitsetöötaja tegema selgeks, kas lapsega on kõik hästi. Samuti võib ta paluda kohtu käest abi, et otsustada, mis on lapse jaoks kõige parem. Kohtunik räägib siis lapse, tema pere ja teiste lapsega lähedalt kokku puutuvate inimestega, et saada teada, kas lapsel on kodus hea ja turvaline elada. Siis otsustab kohtunik, kuidas last ja tema peret aidata.
  • Mõnikord ei ole lastel vanemaid, kes nende eest hoolitsevad. See võib juhtuda, kui vanemad on surnud, väga haiged, vanglas või neil on alkoholi või narkootikumidega probleemid. Põhjusi võib olla teisigi. Sellisel juhul otsustab kohtunik, kes hakkab lapse eest hoolitsema. Seda inimest nimetatakse eestkostjaks. 
  • Lapsendamine tähendab, et laps saab endale uue ema ja/või isa. Kohus otsustab, kas lapsendamine on lapse jaoks kõige parem. 
  • Kui lapsel on oma vara ja vanemad soovivad näiteks lapse korterit müüa või lapse raha eest suuri asju osta, on neil selleks vaja kohtuniku luba. 
  • Lapse kodu lähedal töötav lastekaitsetöötaja võib esitada kohtule taotluse, et kohus otsustaks, kas last on vaja suunata kinnisesse lasteasutusse. 
  • Laps ei saa teha iseseisvalt kõiki otsuseid, kuna ta ei saa veel aru kõikidest tagajärgedest, mida eri otsused kaasa toovad. Kohus võib vähemalt 15-aastasel noorel lubada nimetatud asju teha ja tema teovõimet laiendada, kui see on lapse huvides ja tema arengutase seda võimaldab. Sellisel juhul otsustab kohus, milliseid tehinguid ja mis ulatuses võib laps iseseisvalt teha. 

Mida tähendab kohtus ärakuulamine? 
Lapse ärakuulamine on üks osa kohtuniku tööst. Lapse ärakuulamiseks nimetatakse seda, kui kohtunik tahab Sinuga sõbralikult juttu rääkida ja küsimusi küsida, et aru saada, mida Sa tunned ja arvad. Kohtunik kuulab ära ka kõik teised olulised inimesed - Sinu vanemad, vajadusel ka õed ja vennad, õpetajad või teised, kes Sind ja Su peret tunnevad. 
Näiteks vajab kohtunik Sinu abi siis, kui Su vanemad lähevad lahku ja nad ei jõua omavahel kokkuleppele, kuidas Sinu eest hoolitseda nii, et Sinul oleks kõige parem. Kohtunik soovib teada, mida Sina tunned ja olukorrast arvad. Kohtunik võib küsida selliseid küsimusi nagu näiteks „Kuidas Sul läheb?“, „Kuidas Sa saad läbi nende inimestega, kellega Sa koos elad?“, „Kas Sul on muresid või probleeme?“, „Kuidas koolis läheb?“ jne. Sa saad öelda kohtunikule, mida tunned ja mida Sina soovid, et edaspidi juhtuks. 
Räägi julgelt ja ausalt, sest kohtunik arvestab sellega, et Sul oleks kõige parem. Eesmärk on jõuda heale kokkuleppele.  
Seaduse järgi peab kohus Su ära kuulama, kui oled vähemalt 10 aastat vana. Nooremate lastega räägib kohtunik siis, kui ta leiab, et laps on selleks valmis. Kohus võib Su ärakuulamisest ka loobuda, aga selleks peab olema väga oluline põhjus. 
Kohtumajas võib kohtunik Sinuga rääkida oma kabinetis, kohtusaalis või eraldi toas, mis on mõeldud just lastega rääkimiseks. Selliseid tube nimetatakse lastetubadeks, nendes on mõnikord mänguasju, joonistamiseks pliiatseid ja lugemiseks raamatuid. Võib ka juhtuda, et kohtunik külastab ise Sind kodus või tuleb ja räägib Sinuga hoopis koolis, lasteaias või mõnes muus kohas, mis on Sinu jaoks tuttav ja turvaline. 
Kohtunik otsustab, kus ja kuidas on tema arvates kõige parem Sinuga rääkida ja kellel ta Sinuga kaasa lubab tulla. Tavaliselt tahab kohtunik Sinuga üksi rääkida, vanemad peavad siis ootama. Kui Sul on ka õdesid või vendi, võib kohtunik rääkida teie kõigiga koos või eraldi. Samuti otsustab kohtunik, kas ta soovib, et kohal oleks ka lastekaitsetöötaja, psühholoog või Sinu esindaja, kes saavad Sind toetada. Alati ei pruugi kõik need inimesed kohal olla. Kohtunik hindab selle otsustamiseks alati igat olukorda eraldi. 
 
Mis juhtub pärast kohtunikuga rääkimist? 
Kui kohtunik on Sinuga rääkinud ja saanud teada Sinu arvamuse, tunded ja soovid, räägib ta ka Sinu vanematega ning vajadusel ka teiste inimestega enne, kui ta teeb otsuse. 
Mõnikord ei ole kohtuniku otsus täpselt see, mida Sina tahaksid. Kohtunik mõtleb kõikide asjade üle, mida erinevad inimesed talle rääkinud on.  Alati ei saa kohtunik otsuse tegemisel võtta arvesse vaid seda, mida Sina öelnud oled. Seetõttu ära süüdista ennast, kui tuleb otsus, mida Sa ei oodanud. Kohtunik teeb aga sellise otsuse, et Sul oleks hea ja Sinu elu hästi korraldatud. Kohtuniku jaoks on väga oluline, et Sinul läheks hästi! 
 
Miks mulle advokaat määratakse? 

Advokaat on kohtu poolt määratud esindaja, kelle töö eesmärgiks on vaadata, et lapse huvid oleksid kohtus kaitstud. Mõnikord arutatakse kohtus keerulisi teemasid, kus laps vajab täiendavat tuge. Näiteks määratakse esindaja siis, kui kohtunik leiab, et kohtus arutatakse olukorda, kus lapsel ei ole kodus vanemate juures hea ja turvaline olla.

Vaata ka minu õigused kriminaalmenetluses

Kas ma pean kohtusse kohale minema? 
Kui Sa oled süüdistatav, siis Sa pead minema kohtusse kutsel märgitud ajal. Kohtuistungilt võid Sa puududa ainult siis, kui selleks on mõjuv põhjus, näiteks oled väga haige. Kohtule ja oma kaitsjale tuleb kohe teada anda, kui ei saa kohtusse minna ja öelda ka põhjus. Kui Sa oled haige, pead Sa esitama arstitõendi.
Kui Sa oled tunnistaja või kannatanu, siis enamasti püütakse teha nii, et Sa ei pea kohtusse minema, kui oled noorem kui 14-aastane. Sellisel juhul proovib politsei ja prokuratuur kõik olulise, mida Sa tead salvestada ning Sinu ütlusi näidatakse kohtus video teel. Kui aga kohtunik leiab, et Sinu ülekuulamine on ka kohtus vajalik ja see ei ole Sinu jaoks liiga raske, võib ta Sind ka kohale kutsuda. Kui Sind kutsutakse, tuleb kohtuistungile alati kohale minna. Kohtuistungilt võib puududa ainult siis, kui selleks mõjuv põhjus – näiteks haigus. Kui Sa ei saa istungil osaleda, tuleb Sul sellest esimesel võimalusel prokurörile või kaitsjale teada anda.  
 
Valmista end ette: mida kaasa võtta ja mida mitte? 
Võta kohtusse kaasa isikut tõendav dokument, näiteks õpilaspilet, pass või ID-kaart. Nii saab kohtuistungi sekretär kontrollida, et istungisaali on tulnud õiged inimesed.
Võta endaga kaasa midagi ajaviiteks, juhuks, kui Sul tuleb istungisaali minekut oodata. Näiteks võid kaasa võtta raamatu. Pea aga meeles! Ära tegele istungisaalis kaasa võetud asjadega. Pane need enne istungisaali minekut kotti ära.
Ära võtta kohtusaali kaasa toitu ega näri nätsu. 
Kui soovid midagi Sinu jaoks olulist kaasa võtta, siis veendu, et see on kohtusaali lubatud. Räägi oma vanematega/esindajaga, kui Sa ei ole kindel, kas mõni ese/mänguasi näiteks sobib. Nii on kindel, et Sa ei pea turvaväravates töötavatele inimestele seda hoiule jätma. Kui kohtus selgub, et asi, mille kaasa võtsid, pole kohtus lubatud, siis ära muretse. Sinu asi võetakse vaid hoiule ning saad selle enne ära minekut jälle tagasi.
 
Kohtus ütluste andmine

Kui kätte on jõudnud aeg ütlusi anda, siis:
Kuula hoolikalt, et saaksid täpselt aru, mida Su käest küsitakse. 
    Vasta küsimustele.    Ja mis peamine: kui Sa räägid, siis pead rääkima tõtt.

Enne kohtuistungit
•    Kui enne kohtuistungit on Sinu või ka teiste tunnistajate ütlused salvestatud, näidatakse seda videot kohtus ja Sinu käest võidakse selle kohta küsida täpsustavaid küsimusi. Sa võid koos prokuröriga enne istungit üle vaadata, mis Sa politseiuurijale ütlesid.
Kuulamine 
•    Enne, kui küsimusele vastad, veendu, et said küsimusest täpselt aru. Sa võid alati paluda küsimust korrata, kui seda polnud hästi kuulda või Sa ei saanud täpselt aru. Võid ka paluda, et küsimus esitataks teistmoodi. 
•    Kui sama küsimust küsitakse uuesti ja Sa ei saa sellest ikka aru, ütle seda kindlasti. Palu küsimust täpsustada seni, kuni see on Sulle arusaadav. 
•    Kui Sinult küsitakse mitu küsimust korraga, palu esitada küsimused ükshaaval. 
Vastamine 
•    Kuula alati küsimus lõpuni ära, enne kui vastama hakkad. Kui kohtuistungil on tõlk, lase ka temal lõpetada. 
•    Jää rahulikuks. Räägi asjadest, mida Sa kindlasti tead ja mäletad. 
•    Räägi selgelt ja pigem valjema häälega. Kohtunik ja teised saalis viibijad peavad Sind kuulma. 
•    Kui Sa ei tea vastust või ei mäleta juhtunut, siis nii vastagi: „Ma ei tea“ või „Ma ei mäleta“. 
•    Sinu käest võidakse küsida ka teemade kohta, millest on raske rääkida. Kui küsimus ärritab Sind, siis usu, teised mõistavad Su tundeid. Teiste ees on üsna raske rääkida ja on täiesti normaalne, kui oled veidi mures ja see teeb Sind närviliseks. 
•    Keegi ei tohi kohtus Sulle ette öelda, mida Sa pead ütlema. Kui keegi seda üritab, ära tee temast välja. Räägi oma sõnadega sellest, mis juhtus. Pea meeles, et kuigi Sa oled laps, on Sul samad õigused, mis suurtel inimestel ja Sa võid rääkida just seda, mida Sina arvad ja tead.
•    Vasta ausalt. Kui Sa oled vähemalt 14-aastane, oled Sa piisavalt vana, et Sind kohtus valetamise eest kriminaalvastutusele võtta. See tähendab, et kohus võib Sulle määrata karistuse, kui Sa meelega ütluste andmisel valetad. Sul tuleb anda ka allkiri, millega kinnitad, et oled sellest aru saanud. 
•    Sul on õigus keelduda selliste ütluste andmisest, mis võivad süüdistada Sind ennast või Sinu lähedasi. Näiteks Sinu ema, isa, õde, venda või kedagi teist Sinu perest. 
 

Kuidas kohus mind ütluste andmisel aidata saab? 
•    Kui Sa oled noorem kui 14-aastane, on mõnikord Sinu heaolu tagamiseks ülekuulamise juures ka lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja, õpetaja või psühholoog. Nad aitavad Sul kohtuniku küsimustest paremini aru saada. 
•    Vajaduse korral salvestab politsei ülekuulamisel Sinu öeldu, et Sa ei peaks kohtusse kohale minema. Seda tehakse siis, kui kohtunikule sama jutu uuesti rääkimine oleks Sinu jaoks liiga ebamugav. 
•    Sind saab kohtus üle kuulata kaugülekuulamise teel – kas telefoni või video teel. Nii ei pea Sa kohtusaali minema. Selline videoteleviisoriga ruum võib olla kohtumajas, kuid mingis teises saalis või hoopis teises majas. Kui televiisor on sees, näevad ja kuulevad kohtus olevad inimesed Sind ning ka Sina näed inimesi, kes Sinu käest küsimusi küsivad. Sa peaksid ütlema kohtunikule, kui Sa ei kuule küsimusi korralikult või kui tekib mingi muu probleem. 
•    Kohtus on võimalik kasutada tunnistaja või kannatanu kaitsmiseks sirmi, et ta ei peaks süüdistatavat nägema. Sirm on õhukene sein või kardin, mis Sind ja süüdistatavat eraldab.
•    Kui Sa ei saa eesti keelest piisavalt hästi aru, siis hoolitsetakse selle eest, et Su kõrval on tõlk, kes tõlgib Sulle suuliselt kõik kohtuistungil räägitava arusaadavasse keelde.  Lisaks võid Sa saada olulisest teabest ka kirjaliku tõlke.
•    Kui kohtuistungil on kätte jõudnud aeg tunnistada ehk anda ütlusi, selgitab kohus Sulle, kuidas Sa käituma pead – Sulle näidatakse, kuhu pead minema ja millises järjekorras vastama küsimustele.
 
Mida  kohus võib otsustada ning millal ja kuidas ma otsusest teada saan?

•    Tunnistaja/kannatanu
Kui oled vastanud kõikidele küsimustele, siis on Sinu töö kohtus tehtud. Kohus teatab otsuse kuulutamise aja. Pea meeles! Sina ei vastuta kohtu otsuse eest, kuna ainult Sinu öeldu järgi kohtunik otsust ei tee. Sinu ainus ülesanne oli öelda kohtule, mida Sina nägid või mis Sinuga juhtus.

•    Süüdistatav
Kui kohtunik leiab, et Sa oled kuriteos süüdi, võib ta panna Sulle peale erinevaid kohustusi. Siin on välja toodud vaid mõned näited, erinevaid võimalusi on veelgi. 
Kohus võib näiteks: 
o    teha Sulle hoiatuse; 
o    kohustada Sind läbima sotsiaalprogrammi – näiteks pead käima pereteraapias, mille eesmärk on mõjutada Sinu käitumist ja suunata Sind probleemidest eemale;
o    kohustada Sind ühiskondlikult kasulikku tööd tegema – näiteks tuleb Sul minna kedagi abistama;
o    kohustada Sind heastama või hüvitama Sinu poolt tekitatud kahju – näiteks pead Sina või Sinu vanemad maksma kinni selle, mille Sa ära lõhkusid või mida varastasid; 
o    suunata Sind ravile, kui Sul on probleeme alkoholi või narkootikumide tarvitamisega; 
o    suunata Sind lepitusteenusele – see tähendab, et Sul tuleb minna ohvriabi töötaja juurde, kuhu tuleb ka kannatanu. Ohvriabitöötajaga koos räägitakse läbi, mis läks valesti ja oleks pidanud teisiti olema. Samuti lepitakse kokku, kuidas Sa saad kannatanule tekitatud kahju heaks teha; 
o    suunata Sind kinnisesse lasteasutusse – see on asutus, kus lapsel tuleb olla ööpäevaringselt kohtu poolt määratud ajaks; 
o    piirata Sinu vabalt liikumist – näiteks pead olema kodus igal õhtul kindlal kellaajal; 
o    allutada Sind käitumiskontrollile – näiteks pead käima kriminaalhooldusametniku juures, elama kindlas kohas, kindlasti käima koolis, saama kriminaalhooldusametnikult loa õppimiskoha vahetuseks või tööle asumiseks, välismaale sõitmiseks. 
Nende meetmetega proovib kohtunik mõjutada Sinu käitumist. Kui ta leiab, et nendest pole kasu, võidakse Sind ka karistada.
Kohus võib määrata Sulle rahalise karistuse, kuid seda juhul, kui Sa teenid iseseisvalt raha. 
Kui Sa oled toime pannud raske kuriteo, võib kohus Sind ka vangistusega karistada. Sulle võidakse määrata katseajaga tingimisi vangistus, mis tähendab, et Sa jääd kriminaalhooldaja järelevalve alla kindlaks perioodiks ja pead täitma kohtuniku määratud reegleid. Kui Sa neid reegleid ei järgi, on Sul oht päriselt vanglasse sattuda. Vanglakaristust mõistetakse Eestis alaealistele väga harva.

•    Otsustest
Kohus võib langetada kas süüdimõistva või õigeksmõistva otsuse. Kui kohus otsustab süüdistatava süüdi mõista, määrab kohus talle karistuse. Kui kohus langetab õigeksmõistva otsuse, ei olnud see, keda süüdistatakse kuritegu toime pannud või ei suudetud koguda piisavalt tõendeid, et ta pahateo korraldas.
Kui kohus otsustab, et asjad toimusid teisiti, kui Sina mäletasid või arvasid, võib see olla raske. Arvesta, et kohus võib ühe juhtumi arutamisel kuulata väga paljude inimeste ütlusi ning võtma arvesse kõiki tõendeid, mis esitatakse.
Kui tahad pärast kohtuistungit teada saada, mis otsuse kohus tegi, võid paluda prokuröril või enda esindajal sellest Sulle hiljem teada anda. Kohtuotsus avaldatakse ka Riigi Teataja veebilehel, kust saad otsust otsida kohtuasja numbri järgi, mille leiad Sulle saadetud kohtukutselt. Kohtuotsustega võib hiljem tutvuda ka kohtus, küsides seda kohtu kantseleist. Kui olid kannatanu, saadetakse Sulle kohtuotsuse koopia.
Kui Sa ei saa aru, miks kohus just nii otsustas, palu mõnel täiskasvanul endale otsust selgitada.
 

Kas ma saan kohtuotsuse edasi kaevata? 
Sul on õigus nii kaitsja kui ka süüdistavana kohtuotsus edasi kaevata, kui tunned, et Sa ei ole  kohtuotsusega rahul. Räägi sellest prokuröri, Sind esindanud advokaadi, lastekaitsetöötaja või oma vanematega. Nemad saavad seda Sinu eest teha ja selgitada, mis edasi saama hakkab.
Miks on mul kannatanuna vaja advokaati ja kuidas ma saan endale advokaadi? 
Politsei, prokurör ja kohtunik peavad Sulle arusaadavalt selgitama, millised on Sinu õigused, seega üldjuhul ei ole Sul eraldi õigusnõustaja ehk advokaadi abi vaja. Ka kohtus esindavad Sind üldjuhul Sinu vanemad või eestkostja. Kui Sina või Su vanemad tunnete, et vajate kohtuprotsessis abi, on vanematel võimalik võtta Sinu esindajaks advokaat, kes Sind protsessi jooksul igakülgselt toetab. Sa saad ka ise ilma vanemateta politseile või prokurörile teada anda, et soovid advokaati. 
Kui sulle endale tundub või politsei või prokurör leiab, et Sinu ja Su vanemate huvid on vastuolus, on võimalik määrata Sulle eraldi advokaat, kes tagab, et Sinu huvid oleksid kaitstud. Sulle määratakse advokaat ka siis, kui Sa oled oma perekonnast eraldatud.
 
Kas süüdistatav võib minuga ühendust võtta? 
Olenemata sellest, kas süüdistatav on kohtu arvates süüdi või mitte, ei või süüdistatav Sinuga ühendust võtta, kui Sa seda ei soovi. 
Kui süüdistatav võtab Sinuga ühendust – näiteks tuleb Sulle külla, helistab või saadab e-maili või sõnumi, siis anna sellest kiiresti teada mõnele täiskasvanule, keda Sa usaldad, näiteks vanematele või enda tugiisikule. Sina ei pea temaga suhtlema. Võid sellest rääkida ka prokurörile.
 
Mis kohtuistungil toimub? 
Kui Sa ei tea, kuidas saali saabudes käituda või kuhu istuda, küsi julgelt kohtuistungi sekretäri või endaga kaasas oleva täiskasvanu käest.
Kui kohtunik tuleb kohtusaali, peavad kõik saalis viibijad püsti tõusma. Veendu, et Sul on selleks ajaks kõik kõrvalised asjad ära pandud. Sa võid istuda, kui kohtunik annab selleks loa. 
Kui kohtuistungil on kätte jõudnud aeg tunnistada ehk anda ütlusi, selgitab kohus Sulle, kuidas käituma pead. Sulle näidatakse, kuhu pead minema ja millises järjekorras küsimustele vastama. Kui Sul on halb olla, siis anna sellest märku.
Tunnistaja või kannatanu annab ütlusi tavaliselt kohtuniku ees seistes. Mõnes kohtumajas on isegi kõnepult, kuhu Sind võidakse rääkima kutsuda. Kõnepuldi juures on mikrofon ja kõik, mida kohtuistungil räägitakse, salvestatakse. Kõik tunnistajad annavad ütlusi kohtus ükshaaval, teisi tunnistajaid juures ei ole. Kohtunik palub Sul rääkida kõike, mida Sa juhtunu kohta tead. Seejärel lubab kohtunik prokuröril ja kaitsjal Sulle küsimusi esitada. Kohtuniku ülesanne on jälgida, et keegi Sinuga kohtuistungil halvasti ei käituks. Kedagi ei tohi kohtus kiusata.
Kui enne kohtuistungit on Sinu või ka teiste tunnistajate ütlused salvestatud, näidatakse seda videot kohtus ja Sinu käest võidakse selle kohta küsida täpsustavaid küsimusi. Sa võid koos prokuröriga enne istungit üle vaadata, mis Sa politseiuurijale ütlesid.
NB! Kui oled vähemalt 14aastane, oled piisavalt vana, et Sind kohtus valetamise eest kriminaalvastutusele võtta. See tähendab, et kohus võib Sulle määrata karistuse, kui Sa meelega ütluste andmisel valetad. Seega enne tunnistuse andmist hoiatab kohus Sind teadlikult valede ütluste andmise eest ning selgitab, et ütlustest ei tohi keelduda, kui selleks puudub seaduslik alus. Sul tuleb anda ka allkiri, millega kinnitad, et oled sellest aru saanud. Kui Sa ei tea vastust või ei mäleta juhtunut, ära karda öelda „ma ei mäleta“ või „ma ei tea.
Sul on õigus keelduda selliste ütluste andmisest, mis võivad süüdistada Sind ennast või Sinu lähedasi. Näiteks Sinu ema, isa, õde, venda või kedagi teist Sinu perest.
 
Keda ma kohtus kohata võin ning mida nad teevad? 
•    Kohtunik on inimene, kes kuulab kohtus ära kõigi inimeste jutu ja langetab otsuse, kas kuritegu pandi toime ja kes selles süüdi on. Kohtunik kannab musta rüüd, mida nimetatakse talaariks ning istub kõigi ees, enamasti teistest kõrgemal.
•    Rahvakohtunikud teevad otsuseid koos kohtunikuga. Rahvakohtunikud ei osale igal kohtuistungil, vaid ainult raksete kuritegude lahendamisel.
•    Kaitsja on inimene, kes süüdistatavat aitab ning tema huvide eest seisab. Kaitsja on enamasti advokaat.
•    Prokurör on riigi esindaja, kes esitab kohtule tõendeid kuriteo ja selle toimepanija kohta. Teisisõnu on prokurör süüdistaja ning ta võib kohtus küsida palju küsimusi.
•    Advokaat on inimene, kes annab kohtus inimestele nõu ja selgitab seadusi. Mõnikord esindavad advokaadid ka lapsi, näiteks siis, kui oled kuriteos kannatanu ning see on Sinu huvides vajalik.
•    Kohtuistungi sekretär paneb kõik kohtus räägitu täpselt kirja ja kontrollib, et istungisaali on tulnud õiged inimesed.
•    Tunnistaja on inimene, kes räägib kohtule, mis temaga juhtus või mida ta kuriteo toimumise ajal nägi või kuulis.
•    Kannatanu on inimene, kes võis saada kuriteo käigus viga või muul moel kahjustada ning ta räägib sellest kohtule. Kannatanuid võib olla rohkem kui üks.
•    Süüdistatav on inimene, keda süüdistatakse kannatanule haiget tegemises või temalt millegi äravõtmises ehk kuriteo toime panemises.
•    Toetav täiskasvanu on kohtus Sinu toetamiseks ja abistamiseks. Toetav täiskasvanu võib olla ema, isa või mõlemad, keegi teine lähisugulane, sotsiaaltöötaja, kooli psühholoog, lastekaitsespetsialist või keegi teine.
•    Lastekaitsetöötaja saab Sind mitmel moel aidata, et Sul oleks hea olla ja Sinu õigused oleksid kaitstud. Lastekaitsetöötaja räägib Sinu ja Sinu vanematega, et teada saada, mis on Sinu jaoks kõige parem.
•    Tõlk aitab eri keeltes kõnelevatel inimestel üksteisest aru saada.
Alati ei pruugi kõik need inimesed kohtus kohal olla.
 
Millal on kohtuistung avalik? 

Kohtuistungid on enamasti avalikud. See tähendab, et istungit võivad jälgida kõik huvilised. Lastega seotud juhtumite arutamiseks võib kohtunik kuulutada istungi lapse huvide kaitseks kinniseks ja siis jäävad kõrvalised inimesed kohtusaalist välja. Tehtud otsus siiski avalikustatakse, kuid otsusest jäetakse Sinu nimi välja olenemata, kas tegu oli avaliku või kinnise istungiga..

Pea meeles! Kui kohtuistung on kinnine, siis kõik, mida kohtusaalis räägitakse, jääb saladuseks. See tähendab, et ka Sina ei tohi seda kellelegi edasi rääkida. Rääkida võid ainult otsusest.
 

Mida ajakirjanikud teha võivad?  
Kui kohtuistung on avalik, võivad kohal olla ka ajakirjanikud, kes võivad kuulata istungit, kuid nad ei tohi ilma kohtuniku loata pildistada, filmida ega avalikustada infot Sinu nime, koduse aadressi või kooli kohta. Ka Sinu pilti ei tohi ilma loata avaldada.
Kuhu pöörduda, kui mul on küsimusi, millele siin ei vastatud?
Alati aitab mõni lähedane täiskasvanu, keda usaldad. Võid ka helistada Lasteabi telefonile 116111, chattida aadressil lasteabi.ee või helistada ohvriabi kriisitelefonile 116006. Võta nendega ühendust ükskõik mis päeval või kellaajal.
Kaua kestab kohtumenetlus või istung? Millal ma koju saan minna?

Kohtumenetluste, toimingute ja istungite pikkused on erinevad, sõltuvalt sellest, miks inimesed on kohtusse läinud või mis eesmärgil konkreetsel päeval või hetkel kokku saadakse. Samuti mõjutab menetluse pikkust menetluse liik. Seega võid küsida, kas kohtunikult, prokurörilt, uurijalt, oma emalt, isalt, vanaemalt või mõnelt teiselt toetavalt täiskasvanult, täpsemat infot selle kohta, mis menetlusega on tegu ja kui kaua mõni kohtumine või istung kestab. 

Kohtunike, prokuröride, uurijate ja teiste juhtumiga seotud inimeste tööpäev lõpeb aga ka kindlal ajal, seega kui kõigega ei jõuta ühel päeval tegeleda, siis jätkatakse mõnel muul päeval. 
 

 

Vaata veel