Miks kohtunik tahab lapsega rääkida?

Lapse vanemad vaidlevad pere edasise elu üle

Mõnikord on lahku läinud vanematel raske kokku leppida, mis on lapse jaoks kõige parem. Näiteks ei pruugi  vanemad jõuda kokkuleppele, kellega laps koos elama hakkab või kuidas ja kui palju ta mõlema vanemaga aega veedab. Siis on neil vaja küsida olukorra lahendamiseks kohtu abi. Kui nii juhtub, võib kohtunik tahta lapsega rääkida, et teada saada, mida laps arvab ja tunneb

Kui kohus leiab, et see on vajalik, siis määratakse lapsele kohtu poolt ka advokaat. Advokaat kaitseb kohtus ainult lapse huvisid. Advokaadi eest ei pea lapse pere maksma, tema saab palka riigi käest. Advokaadi kohta saad täpsemalt lugeda siit. 

Lapsel ei ole kodus hea ja turvaline 

Mõnikord võivad inimesed olla väga mures ja arvata, et lapse eest ei hoolitseta piisavalt hästi või et on oht, et ta saab haiget. Kui nii juhtub, peab lapse kodu lähedal töötav lastekaitsetöötaja tegema selgeks, kas lapsega on kõik hästi. Samuti võib ta paluda kohtu käest abi, et otsustada, mis on lapse jaoks kõige parem. 

Kohtunik räägib siis lapse, tema pere ja teiste lapsega lähedalt kokku puutuvate inimestega, et saada teada, kas lapsel on kodus hea ja turvaline elada. Siis otsustab kohtunik, kuidas last ja tema peret aidata. 

Kohtumenetluses määratakse lapsele kohtu poolt ka advokaat. Advokaat kaitseb kohtus lapse huvisid. Advokaadi eest ei pea lapse pere maksma, tema saab palka riigi käest. Advokaadi kohta saad täpsemalt lugeda siit.  

Lapsele määratakse eestkostja 

Mõnikord ei ole lastel vanemaid, kes nende eest hoolitsevad. See võib juhtuda, kui vanemad on surnud, väga haiged, vanglas või neil on alkoholi või narkootikumidega probleemid. Põhjusi võib olla teisigi. Sellisel juhul otsustab kohtunik, kes hakkab lapse eest hoolitsema. Seda inimest nimetatakse eestkostjaks

Eestkostjaks võib saada lapse sugulane, näiteks vanaema või vanaisa, aga ta võib olla ka perekonna sõber. Vahel ei ole sobivat inimest kohe leida ja siis otsustavad lastekaitsetöötaja ja kohus, et kõige parem on lapse jaoks, kui ta elab hooldusperes või perekodus koos teiste lastega, kes on sarnases olukorras. Niisugusel juhul ütleb kohtunik, et lapse eestkostja on kohalik omavalitsus ehk linn või vald, kus laps elab.

Lapse eest hoolitseb eestkostja niikaua, kuni lapse vanemad saavad seda jälle ise teha või kuni laps on saanud täiskasvanuks. Kohus suhtleb aeg-ajalt lapse eestkostjaga ja jälgib, et lapsel oleks kõik hästi ja tal oleks kõik vajalik olemas.

Kui vanemate olukord läheb paremaks, võib kohus anda lapse eest hoolitsemise õiguse neile tagasi. Seni võib aga olla nii, et laps ei ela küll vanemaga koos, aga ema või isa helistavad või käivad külas. 

Kohtunikule on tähtis teada saada, mida laps olukorrast arvab ja kes on lapsele kõige tähtsamad inimesed, kes võiksid tema eest hoolitseda.  

Kohtus kutsutakse seda olukorda eestkoste seadmise menetluseks ja kohtusse tuleb ka advokaat, kelle töö on just lapse huvisid kaitsta. Advokaadi kohta saad täpsemalt lugeda siit.  

Laps lapsendatakse

Lapsendamine tähendab, et laps saab endale uue ema ja/või isa. Lapsendada saab ainult last, kelle vanem(ad) on andnud nõusoleku oma lapse lapsendamiseks, kelle vanem(ad) on surnud või kelle vanema(te)lt on täielikult ära võetud lapse hooldusõigus.

Lapsendamine peab toimuma lapse huvides ja vähemalt 10-aastase või ka noorema lapse enda nõusolekul. Kohus otsustab, kas lapsendamine on lapse jaoks kõige parem. Kohus peab küsima vähemalt 10-aastaselt lapselt, kas ta on lapsendamisega nõus. Kõigepealt räägib lapsega lastekaitsetöötaja. Samuti suhtleb ta täiskasvanutega, kes last lapsendada soovivad ja teeb kindlaks, et uus lapsevanem ja kodu on lapse jaoks kõige õigemad. Pärast lapsendamist on laps uue perekonna liige. Uues perekonnas võivad olla õed või vennad ning vanavanemad. Laps võib saada endale ka uue perekonnanime.  

Lapsendamine on salajane, mis tähendab, et kohtuistungile ei tohi tulla keegi teine peale asjaosaliste endi. Ka kohtuniku tehtud otsus on salajane, mis tähendab, et keegi teine peale asjaosaliste ei tohi seda lugeda ega sellest teada. 

Rohkem saad lapsendamise kohta lugeda siit:

Lapse varaga tehingu tegemine

Kui lapsel on oma vara (korter, osa majast, suurem summa raha) ja vanemad soovivad näiteks lapse korterit müüa või lapse raha eest suuri asju osta, on neil selleks vaja kohtuniku luba. Luba on vaja selleks, et kaitsta lapse huve ja heaolu ning vaadata, et vara kasutatakse üksnes lapse huvides

Näiteks kui laps on vanaemalt päranduseks saanud korteri ja vanemad tahavad selle maha müüa, on vanematel vaja kohtuniku luba. Kui müügi eest saadakse raha, on see lapse oma. Kohus võib lapse käest küsida, mida tema vanemate plaanist arvab. 

Kui lapse eest ei hoolitse vanemad, vaid eestkostja, siis ka temal on kohustust hoida lapse vara nii, et laps ei saaks kahju. Tähtsamate otsuste puhul lapse varaga on eestkostjal vaja kohtuniku luba nii nagu vanematelgi.  

Kohtunik võib kutsuda kohtusse ka advokaadi, kelle töö on kaitsta lapse huve. Asja müümine võib olla tark ja lapsele kasulik. Advokaadi kohta saad täpsemalt lugeda siit.

Lapse suunamine kinnisesse lasteasutusse 

Lapse kodu lähedal töötav lastekaitsetöötaja võib esitada kohtule taotluse, et kohus otsustaks, kas last on vaja suunata kinnisesse lasteasutusse. Kinnisesse lasteasutusse on vaja minna siis, kui lapse käitumine seab ohtu tema enda elu, tervise või arengu või teiste isikute elu ja tervise. Teisisõnu, laps teeb haiget iseendale (vigastab ennast) või teistele (käitub vägivaldselt teiste suhtes), tarvitab alkoholi või narkootikume või paneb toime erinevaid õigusrikkumisi, näiteks varastab.

Lapsed vajavad alati oma kõrvale täiskasvanud inimesi, kes neist hoolivad ja neid aitavad. Kinnine lasteasutus tähendabki seda, et laps elab tavaliselt vähemalt aasta aega turvalises keskkonnas, õpib sealsamas ning tema ümber on iga päev täiskasvanud, kes teda mõistavad ja toetavad.

Kinnise lasteasutuse teenuse kohta saad täpsemalt lugeda siit.

Lapse teovõime laiendamine

Laps ei saa teha iseseisvalt kõiki otsuseid, kuna tal on piiratud teovõime. See tähendab üldiselt seda, etlaps ei saa veel aru kõikidest tagajärgedest, mida eri otsused kaasa toovad. 

Seetõttu ei saa lapsed näiteks abielluda, ettevõtet asutada ja teha muid toiminguid, mida võib teha 18-aastane. Kohus võib vähemalt 15-aastasel noorel lubada nimetatud asju teha ja tema teovõimet laiendada, kui see on lapse huvides ja tema arengutase seda võimaldab. Sellisel juhul otsustab kohus, milliseid tehinguid ja mis ulatuses võib laps iseseisvalt teha. 

Kohtunik võib vajadusel paluda asjatundjal, näiteks psühhiaatril lapsega rääkida, et saada teada, kas ta on piisavalt küps, et soovitud tehinguid ise teha. 

Teovõime laiendamiseks on vaja lapse vanemate või eestkostja nõusolekut

Kui muidu esindab kohtus last tema vanem või eestkostja või kohtu poolt kutsutud advokaat, siis vähemalt 15-aastane noor võib menetluses osaleda ise koos oma seadusliku esindajaga.

Rohkem saad lapse teovõime kohta lugeda siit.  

 
 

Vaata veel