Kes on kes?

Süüdistatav

Süüdistatav on see inimene, keda süüdistatakse kannatanule haiget tegemises või temalt millegi äravõtmises ehk kuriteo toimepanemises. Kõigepealt on selline inimene kuriteos kahtlustatav ning süüdistatavaks muutub ta siis, kui talle on esitatud süüdistus ja prokurör on süüdistusakti  või kokkuleppe kohtusse saatnud.

Tunnistaja

Tunnistaja on inimene, kes räägib menetlejale (uurija, prokurör, kohtunik), mis temaga juhtus või mida ta kuriteo toimumise ajal nägi ja kuulis. Tunnistajaid võib olla rohkem kui üks. 

Kannatanu

Kannatanu on inimene, kes võis saada kuriteo käigus viga või muul moel kahjustada. Kannatanuid võib olla rohkem kui üks.

Politseinik 

Politseinik on ametiisik, kes töötab politseis. Politseiniku ülesanne on tagada, et inimestel oleks igapäevaselt turvaline elada.

Uurija 

Uurija on selline politseinik, kes töötab politseis ja uurib kuriteojuhtumeid. Ta kogub tõendeid, küsitleb tunnistajaid ja kannatanuid, et teada saada mis täpsemalt juhtus, kes on kuriteo toimimisega seotud ja mis kahjud on tekkinud.

 Prokurör 

Prokurör on riigi esindaja, kes töötab prokuratuuris. Prokurör juhib kohtueelset menetlust , kus uuritakse, mis kuritegu on tehtud, kes on kuriteo toimepanemisega seotud ja mis kahjud on tekkinud. Kui kõik tõendid on olemas ja prokurör leiab, et kuriteos kahtlustatav pani kuriteo toime, siis esitab ta kohtule tõendid kuriteo ja selle toimepanija kohta ning teeb kohtule ettepaneku inimene kuriteos süüdi mõista ja teda karistada.

Kohtus on prokurör seega süüdistaja ning ta võib kohtus küsida palju küsimusi. Kui prokurör leiab, et inimene ei pannud kuritegu toime, siis ta kohtu poole ei pöördu.

Kriminaalhooldaja 

Kriminaalhooldaja ülesandeks on toetada, nõustada ning juhendada õigusrikkujat ehk kriminaalhooldusalust, kes on kuriteo toime pannud, kuid keda kohus on otsustanud mitte vangi panna.

Kriminaalhooldustöötaja kontrollib, kas õigusrikkuja täidab talle pandud kohustusi ning suunab teda õigesti tegutsema, et ta rohkem pahandust ei teeks. Ka alaealised võivad olla kriminaalhoolealused, kui kohus on nad allutanud näiteks käitumiskontrollile. 

Ohvriabitöötaja 

Ohvriabitöötajad on Sulle toeks ja abiks, kui oled langenud kuriteo ohvriks või kogenud vägivalda. Ohvriabitöötajad pakuvad Sulle nõu ja tuge murede lahendamisel, jagavad informatsiooni abi saamise võimaluste kohta ja juhendavad Sind suhtlemisel teiste vajalike asutustega. Ohvriabitöötaja saab Sind toetada kuriteo uurimise ajal nii politseis, prokuratuuris kui ka kohtus.

Ohvriabiteenust osutatakse igas maakonnas.

Kohtunik

Kohtunik kuulab kohtus ära kõik inimesed, kes on vaidlusega seotud ja püüab selle põhjal teha olukorra lahendamiseks otsuse. Kohtunik jälgib, et inimesed austaksid seadusi ja käituksid reeglite järgi. Kohtunik võib kanda musta riietust, mida nimetatakse talaariks. Lastega rääkides kohtunik talaari tavaliselt ei kanna, siis ta näeb välja nagu tavaline täiskasvanu.

Rahvakohtunik

Rahvakohtunikud teevad kohtus otsuseid koos kohtunikuga, kui toimub kohtumenetlus ja kohus otsustab, kas kuritegu pandi toime ja kes  selles süüdi on. Rahvakohtunikud ei osale igal kohtuistungil, vaid ainult raskete kuritegude lahendamisel.

Kohtuistungi sekretär

Kohtuistungi sekretär paneb kõik kohtus räägitu täpselt kirja ja kontrollib, et istungisaali on tulnud õiged inimesed.

Pildil on kohtuistungi sekretär

Esindaja

Esindaja on inimene, kes tegutseb lapse nimel ja esindab last kõigis teda puudutavates küsimustes. Lapsed ei saa iseseisvalt menetluses osaleda, kuna nad ei ole võimelised aru saama kõigist oma õigustest ja kohustustest, mida menetlus endaga kaasa toob. Sind esindab menetluses seega Sinu seaduslik esindaja, kelleks on eelkõige Sinu vanem. Kui Sinu vanemad ei saa Sind menetluses esindada, siis teeb seda lapsele määratud eestkostja.

Sinu vanemate või eestkostja eest võib kohtus rääkida ka advokaat, kui see vajalik on.

Advokaat 

Advokaat aitab vaidluse osapooltel seadustest aru saada, vajalikke dokumente koostada ja neid kohtus abistada. Advokaadid esindavad ka lapsi – näiteks kui olukord on väga keeruline ning Sinu ja Su vanemate huvid on vastuolus või muudel juhtudel, kui lapsel on vaja eraldi oma esindajat. Samuti siis, kui laps on kuriteos kannatanu või teda süüdistatakse kuriteo toimepanemises. Advokaat kaitseb kohtus Sinu huvisid ja seisab Sinu õiguste eest. 

Sinu advokaadi eest ei pea Su pere maksma, kui menetleja leiab, et advokaat tuleb Sind esindama määrata riigi õigusabi korras. Siis saab Sinu advokaat palka riigi käest. Nii Sinul kui Su vanematel on võimalik endale palgata ka ise advokaat, kui tunnete, et vajate kohtuprotsessis abi. Rohkem infot õigusabi võimaluste kohta leiab Eesti Õigusbüroo lehelt.

Räägi kindlasti oma advokaadile ausalt kõigest, mis Sulle muret või haiget teeb. Ka sellistest asjadest, millest võib olla raske ja valus rääkida. Vaid siis saab ta Sind kohtus aidata.

Kaitsja 

Kaitsja on inimene, kes süüdistatavat aitab ning tema huvide eest seisab. Kaitsja püüab sageli tõestada, et see, keda süüdistatakse, pole seda tegu toime pannud ja pole süüdi. Kaitsja võib kohtus esitada palju küsimusi. Kaitsja on enamasti advokaat.

Lastekaitsetöötaja või sotsiaaltöötaja

Lastekaitsetöötaja hoolitseb selle eest, Sul oleks hea olla ja Sinu õigused oleksid kaitstud. Lastekaitsetöötaja räägib Sinu ja Su vanematega, et saada teada, kuidas Sul läheb ja mis on Sinu jaoks kõige parem. Ta kuulab Sinu muresid ja rõõme, vaatab, et Sul oleks turvaline ja hea olla ning pakub Sulle ja Su vanematele tuge ja abi.

Psühholoog

Psühholoog on inimene, kellega Sa saad oma tunnetest rääkida. Kui tunned viha, kurbust, hirmu või muid tundeid, siis võid sellest psühholoogile rääkida. Psühholoogid kuulavad Su ära ja annavad Sulle nõu, kuidas ennast paremini tunda.

Psühhiaater
Psühhiaater on arst, kes hindab Sinu käitumist, seda kuidas Sa mõtled, asju tajud, inimestega suhtled ja Sind ümbritsevat mõistad. Psühhiaater oskab ka öelda, kuidas Sind aidata, kui Sa vajad ravi.

Eestkostja

Mõnikord ei ole lastel vanemaid, kes nende eest hoolitsevad. See võib juhtuda, kui vanemad on surnud, väga haiged, vanglas või neil on alkoholi või narkootikumidega probleemid. Põhjusi võib olla teisigi. Sellisel juhul otsustab kohtunik, kes hakkab lapse eest hoolitsema. Seda inimest nimetatakse eestkostjaks. 
Eestkostjaks võib saada lapse sugulane, näiteks vanaema või vanaisa, aga ta võib olla ka perekonna sõber. Loe rohkem siit.

Toetav täiskasvanu

Toetav täiskasvanu on inimene, kes Sind menetluse käigus toetab ja abistab. Toetav täiskasvanu võib olla Sinu ema, isa või mõlemad, keegi teine lähisugulane, sotsiaaltöötaja, kooli psühholoog, lastekaitsespetsialist või keegi teine.

Tõlk

Tõlk on inimene, kes aitab eri keeltes kõnelevatel inimestel üksteisest aru saada.

Õiguskantsler 

Õiguskantsler on ametiisik, kes vaatab, et valitsuse, kes riiki juhib ja Riigikogu, kes seadusi vastu võtab ning kohaliku omavalitsuse  (ehk linn või vald, kus laps elab) tegemised oleksid Eesti Vabariigi põhiseadusega kooskõlas ja inimeste õigused oleksid tagatud. Eestis täidab õiguskantsler ka lasteobudsmani ülesandeid. 

Lasteombudsman

Lasteobudsmani töö on kaitsta ja edendada lapse õigusi suhetes riigivõimuga. Lasteombudsmani ülesannet täidab õiguskantsler Ülle Madise, kes seisab hea selle eest, et kõik, kes teevad lapsi puudutavaid otsuseid, lähtuksid lapse parimatest huvidest ja arvestaksid lapse arvamusega.

Laste ombudsmani poole on Sul võimalik pöörduda, kui oled  alla 18-aastane ja tunned, et mõne riigiasutuse või muu avalikke ülesandeid täitva asutuse või inimese tegevus on Sinu suhtes ebaõiglane või ebaseaduslik või tahad juhtida ombudsmani tähelepanu mõnele probleemile Eesti lastekaitsesüsteemis. 
 

Vaata veel