Alaealiste erikohtlemise ning lapsesõbraliku menetlusega seotud Riigikohtu lahendid

 Kaitsja osavõtu kohustuslikkus kriminaalmenetlusest (KrMS § 45), samuti menetluse lõpetamine alaealise suhtes (KrMS § 201)

RKKKo kohtumäärus kriminaalasjas nr 1-17-8281

10. Kolleegium juhib tähelepanu ka sellele, et KrMS § 45 lg 2 p 1 järgi on kaitsja osavõtt kogu kriminaalmenetlusest kohustuslik mh siis, kui isik pani õigusvastase teo toime alaealisena. Seadusandja luges KrMS 17. ptk-s reguleeritud alaealise mõjutusvahendite seaduses sätestatud mõjutusvahendi kohaldamise kriminaalmenetluse osaks, mistõttu pidi maakohus õigusvastased teod alaealisena toime pannud A-le määrama kaitsja. Maakohtus esindas A huve üksnes tema ema. Ringkonnakohus määras aga A-le esindaja ekslikult KrMS § 390 lg 4 alusel. Nii tuleb maa- ja ringkonnakohtu määrused KrMS § 339 lg 1 p 3, § 362 p 2 ja § 390 lg 1 alusel tühistada ka seetõttu, et A-l ei olnud maakohtus kaitsjat.

Kuigi tänaseks on õiguslik olukord muutunud (KrMS § 404 on kehtetu) ja alaealise mõjutusvahendite kohaldamine käib (kriminaalõigusliku mõjutusvahendina) KarS § 87 alusel, tuleks lähtuda arusaamast, et tegu on ikkagi kriminaalmenetluse osaga ning kaitsja osavõtt on kohustuslik.

Lisaks räägitakse samas lahendis ka mõjutusvahendi vajalikkuse hindamise momendist:

8. Kolleegium nõustub määruskaebuse esitajaga selleski, et ringkonnakohus ei ole erikooli suunamisel arvestanud määruse tegemise ajaks muutunud asjaolusid, mis võisid ringkonnakohtu otsustust mõjutada. Alaealise erikooli suunamisel tuli aga mõjutusvahendi kohaldamise vajadust hinnata kohtumääruse tegemise aja seisuga. Nii tuli silmas pidada ka asjaolusid, mis võisid viidata sellele, et erikooli suunamise alused võisid määruse tegemise hetkeks olla ära langenud (vrd Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. novembri 2017. a määrus nr 1-16-7102, p 14). Järelikult pidi ringkonnakohus kontrollima, kas erikooli suunamise vajadus võis olla ära langenud seetõttu, et alaealine oli väidetavalt enda käitumist parandanud, asunud koolikohustust täitma ja õigusrikkumiste toimepanemisest loobunud.

Alaealise tunnistaja kohtusse kutsumine, kohtueelses menetluses antavate ütluste salvestamine ning alaealise kaitsmine korduva ülekuulamise kahjuliku mõju eest

RKKKo kohtuotsus asjas nr 3 1 1 109 16 p 99 jj  

KrMS §-d 70 ja 290 prim – alaealise tunnistaja ülekuulamise erisused ning alaealise tunnistaja poolt kohtueelses menetluses antud ütluste erisused.

Alaealise ütluste usaldusväärsus ja selle kontroll

RKKKo kohtuotsus asjades:

3-1-1-104-16
1-15-9213
1-18-1247

Vaata veel