Mis on isikuandmed?
Isikuandmed on igasugune teave inimese kohta. Näiteks on isikuandmed lapse nimi, sünnipäev, isikukood, pilt, sõrmejäljed, elukoht, andmed perekonna kohta, aga ka mis tahes muud andmed, millest on aru saada, kelle kohta need käivad.
Kõik, mida laps räägib oma pere, sõprade või lasteaia kohta, on ka tema andmed.
Eriliiki isikuandmed on andmed, mis sisaldavad rassilist või etnilist päritolu, poliitilisi vaateid, usulisi või filosoofilisi veendumisi, geneetilisi andmeid, terviseandmeid või andmeid isiku seksuaalelu ja seksuaalse sättumuse kohta.
Mis on isikuandmete töötlemine?
Isikuandmete töötlemine on mis tahes isikuandmetega tehtav toiming, nt isikuandmete kogumine, dokumenteerimine, korrastamine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine.
Vaata täpsemalt isikuandmete töötlemise kohta kohtute kodulehelt.
Kohtutel on õigus lapse isikuandmeid töödelda, kui see on vajalik õiguse mõistmiseks või muude seaduses kirjas olevate ülesannete täitmiseks.
Kui Sul on küsimus lapse isikuandmete töötlemise kohta, siis pöördu selle küsimusega lapse kohtuasja arutava kohtu poole. Kohtute kontaktandmed leiad SIIT.
Kohtutes töötab ka andmekaitsespetsialist, kes oskab vastata kohtus isikuandmete töötlemisega seotud küsimustele. Võta temaga ühendust: andmekaitse@kohus.ee.
Kuidas kohtud lapse isikuandmeid kaitsevad?
Selleks, et keegi ilma loata lapse isikuandmeid ei kasutaks ega avalikustaks, kasutatakse erinevaid meetmeid.
E-toimikut, kuhu kõik menetluste kestel kogutud andmed salvestatakse, peetakse vastavalt Eesti Infoturbestandardi nõuetele.
Kohtuistungid on enamasti avalikud. See tähendab, et istungit võivad jälgida kõik huvilised. Lastega seotud juhtumite arutamiseks võib kohtunik kuulutada istungi lapse huvide kaitseks kinniseks ja siis jäävad kõrvalised inimesed kohtusaalist välja.
Tsiviilasjades võib kohus olulistel põhjustel tunnistada menetluse või osa selle kinniseks. Kriminaalasjades võib kohus kuulutada istungi osaliselt või täielikult kinniseks kriminaalmenetlusseadustikus kirjeldatud juhtudel.
Kui menetlus või selle osa on kinniseks kuulutatud, siis otsustab kohus, kellele ja mis dokumendid tutvumiseks antakse.
Kuidas kohtutoimikuid säilitatakse?
Kui kohtumenetlus on lõppenud, säilitatakse jõustunud kohtulahendiga pabertoimikuid kohtu arhiivis ja digitoimikuid digitaalselt.
Isikuandmed andmekogudes
Kui laps osaleb kohtumenetluses ja lapse isikuandmed on menetlusdokumentides, siis kantakse isikuandmed ka kohtute infosüsteemi ja elektroonilisse e-toimikusse. Nendest andmekogudest saavad andmeid vaadata ainult kohtutöötajad ja muud ametiisikud, kellel on oma tööülesannete täitmiseks kohtute infosüsteemi ja e-toimiku andmeid vaja. Näiteks Õiguskantsleri Kantselei, Prokuratuuri ja vanglateenistuse töötajad. Kõigi nende isikute üle teostatakse järelevalvet, et kontrollida, kas nad on andmeid vaadanud vaid oma tööülesannetega seoses. Uudishimust andmekogude andmeid ei tohi vaadata. Kohtute infosüsteemi ja e-toimikut arendab ja hooldab Registrite ja Infosüsteemide Keskus, kelle töötajad võivad andmeid kasutada ainult oma tööülesannete täitmiseks.
Kõikide kasutajate iga samm andmekogudes on tagantjärgi logidest jälgitav. Kui kellelgi tekib kahtlus, et tema kohtumenetlusega seotud andmeid on asjassepuutumatud inimesed vaadanud, saab alati pöörduda kohtu poole selle kindlakstegemiseks.
Istungi avalikustamine arvutivõrgus
Kohtud ei avalikusta lapse isikuandmeid ilma seadusest tuleneva aluseta.
Olenevalt menetluse liigist, avalikustatakse kohtuistungi kohta järgmised andmed:
- kriminaalasja number, täisealise süüdistatava nimi ja alaealise süüdistatava nimetähed ning kuriteo kvalifikatsioon karistusseadustiku vastava paragrahvi, lõike ja punkti järgi, milles isikut süüdistatakse;
- väärteoasja number, täisealise menetlusaluse isiku nimi ja alaealise menetlusaluse isiku nimetähed ning väärteoasja kvalifikatsioon või kohtuvälise menetleja nimi ja otsuse number;
- tsiviilasja number, menetlusosaliste nimed ja tsiviilasja üldine kirjeldus.
- ringkonnakohus avaldab kõigis menetlusliikides asja numbri, apellatsioonkaebuse esitaja, vaidlustatud otsuse kuupäeva ja selle teinud kohtu/kohtumaja.
NB! Kui kohus on kuulutanud istungi kinniseks, siis avaldatakse üksnes istungi toimumise aeg, asja number ja märge, et kohtuistung on kinnine.
Kohtuistungite toimumise ajad võetakse veebilehelt kriminaal-, väärteo- ja tsiviilasjades maha seitsme päeva möödumisel kohtuistungi toimumisest.
Teave kohtuotsuste avalikult teatavakstegemise kohta
Kohtud avaldavad Riigi Teataja veebilehel teabe otsuste avalikult teatavakstegemise kohta.
Olenevalt menetluse liigist, avalikustatakse järgmised andmed:
- kriminaalasja kohtuotsuse kättesaadavaks tegemise aeg, kriminaalasja number, täisealise süüdistatava nimi ja alaealise süüdistatava nimetähed ning kuriteo kvalifikatsioon (s.t milles isikut süüdistatakse);
- väärteoasja kohtuotsuse kättesaadavaks tegemise, väärteoasja number, täisealise menetlusaluse isiku nimi ja alaealise menetlusaluse isiku nimetähed ning väärteoasja kvalifikatsiooni või kohtuvälise menetleja nimi ja otsuse number;
- tsiviilasja kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg, tsiviilasja number, menetlusosaliste nimed ja tsiviilasja üldine kirjeldus.
- ringkonnakohus avaldab kõigis menetlusliikides asja numbri, apellatsioonkaebuse esitaja, vaidlustatud otsuse kuupäeva ja selle teinud kohtu/kohtumaja.
Avalikult teatavaks tehtud kohtulahend avalikustatakse arvutivõrgus alles peale selle jõustumist. Jõustumata kohtulahendiga saab tutvuda üksnes taotluse alusel ja üldjuhul poolte nõusolekul.
NB! Kui kohus on kuulutanud menetluse kinniseks, siis avaldatakse üksnes otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja selle muutmine, asja number ning märge, et menetlus on kinnine.
Otsuste avalikult teatavakstegemise aeg eemaldatakse veebilehelt 30 päeva möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.
Jõustunud lõpplahendite avaldamine
Kohtud avaldavad kohtute infosüsteemi kaudu elektroonilises Riigi Teatajas jõustunud lõpplahendid. Jõustumine tähendab, et otsus on täitmiseks kohustuslik.
Jõustunud kohtulahend avalikustatakse Riigi Teataja veebilehel, välja arvatud juhul, kui kriminaalasjas jätkub kohtueelne menetlus. Lapse nimi ja isikukood asendatakse initsiaalide või tähemärgiga, välja arvatud juhul, kui jõustunud kohtulahend on vähemalt kolmas süüdimõistev otsustus kuriteos.
Juhul, kui laps on kannatanu või tunnistaja, siis tema nimi ja muud isikuandmed asendatakse initsiaalide või tähemärgiga ja ei avalikustata andmeid, mis võiks aidata lapse isikut kindlaks teha. Mitte ühegi tsiviil- või kriminaalmenetluses osalenud isiku elukohta ei avalikustata.
Kohtutoimikuga tutvumine
Toimikuga saab menetluse ajal menetluseväline inimene tutvuda ainult mõlema poole nõusolekul. Mitte kellelegi ei näidata lapse andmeid, need kaetakse kinni.
Lapse õigused:
1. Õigus saada teavet isikuandmete töötlemise kohta
Juhul, kui kohus on lapse kohta andmeid kogunud, siis on tal õigus saada teada, mis on nende kogumise eesmärk, kellele on neid avalikustatud või avalikustatakse, kui kaua andmeid säilitatakse ning juhul, kui andmeid ei ole kogutud lapselt endalt, siis teave selle kohta, kust need saadud on.
2. Õigus andmetega tutvuda
Füüsilisel isikul on õigus tutvuda enda isikuandmetega ja saada teavet nende andmete töötlemise kohta. Enda isikuandmetega tutvumiseks ja nendest koopia saamiseks tuleb esitada kohtule taotlus. Isikuandmeid väljastades peab kohus olema veendunud, et taotluse esitaja on sama isik, kelle andmetega on tegu. Seetõttu tuleb taotlus omakäeliselt või digitaalselt allkirjastada. Teatud juhtudel võidakse paluda täpsustavat informatsiooni, näiteks kõnesalvestise puhul kõne toimumise aeg ning telefoninumber, millelt on kohtule esitatud. Kohus vastab taotlusele nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul alates selle esitamisest. Erandjuhtudel on kohtul õigus pikendada vastamise tähtaega kahe kuu võrra.
Seaduses sätestatud juhtudel võib isiku õigust oma andmetega tutvuda ka piirata. Kohtul on õigus jätta sooviavaldus rahuldamata juhul, kui ei suudeta veenduda isikusamasuses või kui salvestise väljastamisega ei ole võimalik välistada teiste isikute andmete väljastamist, mille töötlemiseks puudub õiguslik alus.
3. Õigus nõuda ebaõigete andmete parandamist
Kui avastate, et lapse kohta käivad andmed on ebaõiged või mittetäielikud, on õigus nõuda ebaõigete isikuandmete parandamist või mittetäielike andmete täiendamist, kui see on isikuandmete töötlemise eesmärki arvestades asjakohane. Selleks tuleb esitada kohtule omakäeliselt või digitaalselt allkirjastatud taotlus ning lisada juurde oma taotlust põhjendavad tõendid ja asjaolude kirjeldus. Kohus edastab info isikuandmete parandamise, kustutamise või töötlemise piiramise kohta kõigile, kellele isikuandmed on avaldatud, välja arvatud juhul, kui see osutub võimatuks või nõuab ebamõistlikke jõupingutusi.
4. Õigus nõuda andmete töötlemise piiramist ja lõpetamist
Kui isikuandmete töötlemiseks, avalikustamiseks, teatud eesmärgil kasutamiseks või andmetele juurdepääsu võimaldamiseks ei ole seaduslikku alust, on võimalik nõuda andmete kasutamise piiramist, lõpetamist või kustutamist, andmete avalikustamise või andmetele juurdepääsu võimaldamise piiramist või lõpetamist. Selleks tuleb kohtule esitada omakäeliselt või digitaalselt allkirjastatud põhjendatud taotlus.
5. Õigus esitada vastuväited
Lapsel on õigus esitada vastuväiteid tema isikuandmete töötlemise kohta. Selleks tuleb esitada kohtule omakäeliselt või digitaalselt allkirjastatud põhjendatud taotlus. Sellisel juhul tuleb kohtul tõendada, et isikuandmeid töödeldakse ülekaalukatel õiguspärasel põhjusel, või tuleb kohtul isikuandmete töötlemine lõpetada.
6. Õigus pöörduda andmekaitse järelevalveasutuse ja/või halduskohtu poole
Kohus dokumenteerib kõik isikuandmetega seotud rikkumised, sealhulgas rikkumise asjaolud, mõju ja rakendatud meetmed. Rikkumisest teavitatakse Andmekaitse Inspektsiooni põhjendamatu viivituseta ja võimaluse korral 72 tunni jooksul pärast sellest teada saamist, välja arvatud juhul, kui rikkumine ei kujuta endast tõenäoliselt ohtu füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele. Suure ohu puhul andmesubjekti õigustele ja vabadustele teavitatakse ka andmesubjekti.
Juhul, kui leiad, et kohus on rikkunud lapse õigusi ja vabadusi isikuandmete töötlemisel sellise tegevuse käigus, mis ei ole kohtumenetlus, on andmesubjektil endal õigus esitada kaebuse Andmekaitse Inspektsioonile või halduskohtule.
Andmekaitse Inspektsiooni kontaktandmed:
Tatari 39, Tallinn, 10134
tel: +372 627 4135
e-post: info@aki.ee
