Lapsendamine tähendab, et laps saab endale uue ema ja/või isa. Lapsendada saab ainult last, kelle vanem(ad) on andnud nõusoleku oma lapse lapsendamiseks, kelle vanem(ad) on surnud või kelle vanema(te)lt on täielikult ära võetud lapse hooldusõigus.
Lapsendamine peab toimuma lapse huvides ja vähemalt 10-aastase või ka noorema lapse enda nõusolekul. Kohus otsustab, kas lapsendamine on lapse jaoks kõige parem. Kohus peab küsima vähemalt 10-aastaselt lapselt, kas ta on lapsendamisega nõus. Kõigepealt räägib lapsega lastekaitsetöötaja. Samuti suhtleb ta täiskasvanutega, kes last lapsendada soovivad ja teeb kindlaks, et uus lapsevanem ja kodu on lapse jaoks kõige õigemad. Pärast lapsendamist on laps uue perekonna liige. Uues perekonnas võivad olla õed või vennad ning vanavanemad. Laps võib saada endale ka uue perekonnanime.
Lapsendamine on salajane, mis tähendab, et kohtuistungile ei tohi tulla keegi teine peale asjaosaliste endi. Ka kohtuniku tehtud otsus on salajane, mis tähendab, et keegi teine peale asjaosaliste ei tohi seda lugeda ega sellest teada.
Rohkem saad lapsendamise kohta lugeda siit.
