Kohtunik Hele Kaldma lapse isikuandmete kaitse olulisusest
Tartu Maakohtu kohtunik Hele Kaldma intervjuu lapse andmete teemal.
Missugused andmed on isikuandmed?
Isikuandmed on igasugune info, mis inimese kohta käib - nii füüsilised, psüühilised, füsioloogilised, majanduslikud, kultuurilised kui ka sotsiaalsed omadused, suhted ja kuuluvus. Isikuandmed liigitatakse tavalisteks (nt nimi, isikukood, elukoht), tundlikeks (nt teave õpitulemuste kohta, varalise seisundi kohta, pangakaardi andmed) ja eriliigilisteks (nt terviseandmed) andmeteks.
Kas laste isikuandmed kuidagi erinevad täiskasvanu omadest?
Laste isikuandmed ei erine täiskasvanute isikuandmetest. Kui kohus viib läbi lapse ärakuulamist, küsib kohtunik temalt nime, sünniaega, vanust, elukohta, millises koolis ja klassis ta käib jne, st tavalisi isikuandmeid, mis võimaldavad lapse isikut tuvastada ning asjaga seonduvaid olulisi asjaolusid välja selgitada, eeskätt lapse tahet. Seega kogub kohus lapse ärakuulamisel andmeid nii lapse enda kui ka antud kohtuasjas tähtsust omavate asjaolude kohta. Samasugune andmete kogumine toimub ka siis, kui lapsega räägib lapsele määratud esindaja, sotsiaaltöötaja jt.
Kas laps peab näitama kohtunikule oma tehtud pilte või videod?
Tsiviilasjade menetluses, kus vanemad vaidlevad nt lapse hooldusõiguse üle või suhtluskorra osas, esitavad vanemad ise tihtilugu kohtule tõenditena fotosid lastega koos veedetud aja kohta, videod nt laste üleandmise kohta ning kuvatõmmiseid lapse ja vanema vahelistest sõnumitest. Sellisel juhul võib olla tegemist lapse eraellu tungimisega, sest sekkutakse tema sõnumivabadusse ja eraellu ilma lapse nõusolekuta. Kuna tegemist on tõenditega, mida pooled kohtule esitavad, on kohtul võimalik tõendid vastu võtta või vastuvõtmisest keelduda. Nimelt on kohtul seadusest tulenev õigus tõendi vastuvõtmisest keelduda, kui see on saadud nt lapse põhiõiguste rikkumise teel. Esmane vastutus lapse õiguste ja heaolu tagamise eest on võrdselt mõlemal lapse vanemal. Kui üks vanem oma kohustusi lapse õiguste ja heaolu tagamisel nõuetekohaselt ei täida, on teisel vanemal õigus pöörduda kohtu poole lapse huvides vajalike abinõude rakendamiseks. Kui kohus saab info, millest võib järeldada, et laps on kannatanu, peab kohus vastava info edastama prokurörile, lapsele määratud esindajale või lastekaitsespetsialistile. Igal juhul on oluline teada, et kui infot edastatakse või materjali näidatakse, siis kasutatakse seda vaid antud kohtuasja raames.
Kuidas saab laps kaitsta end selle eest, et kohtuistungil kõik ei saaks temast teada?
Kohtunik kuulab last puudutavas asjas isiklikult ära lapse, kes on suuteline seisukohti omama. Tavaliselt kuulab kohtunik lapse ära lapsele tavapärases keskkonnas, nt lasteaias, koolis, kodus. On esinenud olukordi, kus kohtunik peab vajalikuks kuulata last ära nii ema kui isa elukohas. Selline lähenemisviis aitab kaasa asja lahendamisele lapse parimates huvides. Üldjuhul ei kuulata lapsi ära kohtuistungil. Kohus kuulutab menetluse kinniseks, kui see on vajalik alaealise huvides. Kinnisel kohtuistungil hoiatab kohus menetlusosalisi ja teisi istungisaalis viibijaid, et kinnisel kohtuistungil arutatut ja seal käsitletud dokumente ei ole lubatud alaealiste õiguste kaitseks avaldada.
Kuna kohtuistungeid salvestatakse, siis saavad menetlusosalised helisalvestisega tutvuda. Seda õigust võib kohus piirata, kui tegemist oli täielikult või osaliselt kinniseks kuulutatud istungiga. Kohtuistungit tohib filmida, pildistada ja helisalvestada ainult juhul, kui kohtunik selleks annab loa. Alaealist ei filmita ega pildistata.
Kas lapse nimi ja muud andmed on kohtuotsuses kirjas?
Lapse andmetega kohtulahendit näevad vaid menetlusosalised. Kuigi õigusemõistmine on Eestis üldjuhul avalik, siis sellel on piirid. Kõik kohtulahendid avaldatakse Riigi Teataja veebilehel, kuid seal enam lapse andmeid ei ole. Kohtulahenditest võetakse ära lapse nimi, isikukood, sünniaeg, elukoht ja ka kõik muud andmed, mille järgi oleks võimalik kindlaks teha, kellega on tegemist.
Kinnises menetluses tehtud otsuse kohta avaldatakse üksnes otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja selle muutmine, tsiviilasja number ning märge, et menetlus on kinnine.
Kes saavad lapse andmeid kätte pärast kohtuotsust?
Kui kohtumenetlus on lõppenud, jäävad andmed kohtusse alles. Andmed võivad olla nii paberil kohtutoimikus kui ka digitaalselt infosüsteemis. Kuid võõrad inimesed ei saa internetist neid andmeid vaadata. Pabertoimik asub kohtu arhiivis, kuhu pääsevad vaid kindlad inimesed. Kohtutoimikut võib arhiivist küsida ajakirjanik või üliõpilane oma teadustöö tegemiseks, kuid nad peavad põhjendama oma huvi kohtuasjaga tutvumiseks. Kui kohus lubab tsiviilasja toimikuga tutvuda, siis kõik lapse andmed kaetakse toimikut näidates kinni.
Kui laps või tema vanem tahab kohtuotsusest rääkida, siis kas see on lubatud?
Laps ja tema vanemad võivad kohtus käigust ja kohtuotsusest rääkida, kuid kindlasti tuleb alati silmas pidada lapse paremaid huve.
Loe lähemalt teemal "Mis saab minu andmetest?" kui oled tunnistaja, kannatanu, õigusrikkuja või kui kohus lahendab Sinu pere muresid.
Siit leiab spetsialist info lapse õiguste kaitsest.
