Lapse õigustest esmasel kokkupuutel politseiga – lapsevanematele ja spetsialistidele (2017)
Lapse huvidega arvestamise kohustus
Kõigi last mõjutavate otsuste puhul tuleb selgitada välja lapse parimad huvid ja lähtuda otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsast kaalutlusest. Lastekaitseseaduses sätestatu käib kõigi asutuste ja isikute kohta, kes oma tegevuses puutuvad kokku laste ja lastekaitsega.
- Täpsemalt saad laste õiguste ja heaolu tagamise kohta lugeda lastekaitseseadusest (§ 3 Seaduse kohaldamisala, § 5 Lapse õiguste ja heaolu tagamise põhimõtted, § 21 Lapse huvidest lähtumine, § 24 Lapse väärkohtlemise keeld).
Korrakaitseorgani esindaja, näiteks politseinik, on alati kohustatud ennast enne mingi meetme kohaldamist tutvustama ja vajadusel esitama ametitõendi. Ühtlasi lasub korrakaitseorganil ka selgitamiskohustus – politsei peab isikule selgitama tema õigusi ja kohustusi vastavas menetluses.
Alaealisele tuleb kõiki menetlustoiminguid läbi viies selgitada tema õigusi ja kohustusi ning menetlustoimingu eesmärki talle arusaadaval moel, arvestades lapse iga, suhtluskeelt, arengutaset, teadmisi ja rolli konkreetses menetluses. Kohustus informeerida last talle arusaadavas keeles või pakkuda vajalikku tõlketeenust hõlmab ka õigust saada teavet tavakeeles, mitte juriidilises keeles.
- Täpsemalt saad selgituskohustuse kohta lugeda korrakaitseseadusest (§ 11 Korrakaitseorgani selgituskohustus, § 27 Riiklik järelevalve ohukahtluse puhul).
Politseil või muul korrakaitseorganil on õigus peatada alaealine ja kontrollida tema isikusamasust – näiteks paluda tal esitada isikut tõendav dokument. Vajadusel võib politsei küsida ka alaealise nime või elukohaandmeid. Vahetu ohu korral või olulise ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks on politseil õigus toimetada alaealine jaoskonda. Sellest tuleb koheselt teavitada alaealise vanemaid või muud seaduslikku esindajat või kohalikku omavalitsust. Pärast seda on korrakaitseorgan kohustatud alaealise tema soovil lähtekohta tagasi toimetama või siis viima ta tema elu- või ööbimiskohta.
- Täpsemalt saad isikusamasuse tuvastamise kohta lugeda korrakaitseseadusest (§ 32 Isikusamasuse tuvastamine).
Politsei võib isiku keha, riided ning kaasasolevad asjad läbi vaadata, kui on alust arvata, et isik kannab endaga kaasas keelatud asju või aineid ning ka siis, kui see on vajalik kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või isikusamasuse tuvastamiseks.
Üldjuhul vaatab inimese läbi samast soost ametiisik või tervishoiutöötaja. Meditsiinilist protseduuri eeldavat läbivaatust võib teha ainult tervishoiutöötaja, selleks toimetatakse isik tervishoiuteenuse osutaja juurde. Isiku läbivaatusel on õigus kasutada vahetut sundi.
- Täpsemalt saad isiku läbivaatuse kohta lugeda korrakaitseseadusest (§ 48 Isiku läbivaatus).
Koolil, huvikoolil, lastelaagril või muul organisatsioonil ei ole õigust allutada õpilasi kohustuslikule narkotestimisele. Selline õigus on ainult politseil, kelle tegevus eeldab samuti alati õiguslikku alust – ohu kahtlust. Kui lapsega kokku puutuv õpetaja, kasvataja, huviringi juhendaja või muu sarnane inimene kahtlustab, et laps võib olla joobes, siis tuleks tal pöörduda politsei poole. Ise võib see inimene lapse joovet kontrollida üksnes juhul, kui selles on eelnevalt lapse ja tema vanemaga kokku lepitud (näiteks lepitakse selles kokku enne lapse laagrisse saatmist).
Meditsiiniliste proovide võtmine ja analüüsimine on tervishoiuteenus, mida saab osutada vastava ettevalmistusega tervishoiuteenuse osutaja. Õpilaste vabatahtlik testimine saab toimuda patsiendi teavitatud nõusoleku alusel – alaealise puhul saab see tavaliselt toimuda, kui selleks on olemas ka tema seadusliku esindaja (lapsevanema) eelnev nõusolek. Kui noor on võimeline ise nõusolekut andma ja selle tagajärgedega arvestama, siis võib ta seda teha. Noore küpsust sellise otsuse tegemiseks peab hindama tervishoiuteenuse osutaja.
Kooli tellimusel võib proove võtta kooli ruumides asuvatelt üldkasutatavatelt pindadelt, kuid koolil ei ole seaduslikku alust proovide võtmiseks õpilaste isiklikelt asjadelt. Samuti ei ole sellist õigust kooli loal proove võtval isikul (näiteks MTÜ-l).
Põhikooli-ja gümnaasiumiseadusest tulenevalt on koolil õigus võtta hoiule esemed, mida õpilane kasutab viisil, mis ei ole kooskõlas kooli kodukorraga. See ei anna aga koolile õigust nõuda õpilaste esemeid nendelt proovide võtmiseks.
Täpsemalt saab lugeda võlaõigusseadusest (§ 766 lg 4 Patsiendi teavitamise ja tema nõusoleku saamise kohustus) ning põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest (§ 58 Tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamine õpilase suhtes).
Joobes alaealine antakse üle tema seaduslikule esindajale, täiskasvanud pereliikmele või hooldajale. Kui see ei ole võimalik, siis võib alaealise paigutada kohaliku omavalitsuse hoolekandeasutusse (laste turvakodusse) või toimetada lapse kainenema arestimajja või arestikambrisse. Kui alaealisele on vaja osutada vältimatut abi, kutsub korrakaitseorgan välja kiirabi või viib alaealise haiglasse. Alaealise kainenema toimetamisel on korrakaitseorganil õigus kasutada vahetut sundi (jõudu).
Täpsemalt saab lugeda korrakaitseseadusest (§ 42 Joobeseisundis isiku kainenema toimetamine, § 43 Kainenema toimetatud isiku kinnipidamistingimused).
Täpsemalt saab lugeda kriminaalmenetluse seadustikust (§ 34 Kahtlustatava õigused ja kohustused, 45 Kaitsja osavõtt kriminaalmenetlusest, § 75 Kahtlustatava ülekuulamine).
Täpsemalt saab lugeda väärteomenetluse seadustikust (§ 19 Menetlusaluse isiku õigused ja kohustused, § 65 Menetlusaluse isiku ütlused, § 68 Väärteoprotokolli koostamine, § 69 Väärteoprotokolli sisu, § 70 Väärteoprotokolli koopia menetlusosalisele kättetoimetamine ning kohtuvälise menetleja lahendiga tutvumise aja ja koha teatavaks tegemine).