Lapse toetamine kriisiolukorras

Soovitused laste toetamiseks kriisiolukorras

Soovitusi beebide ja väikelaste vanematele laste toetamiseks kriisiolukorras (2020)

Lapsed võivad stressile reageerida mitmel moel. Lapse reaktsioon sõltub tema vanusest, tervislikust seisundist, vanemate toetusest ning varasematest kogemustest. Pingelises õhkkonnas ja stressiolukorras võivad lapsed olla kartlikud, endassetõmbunud, hajevil, murelikud või ka ärritunud ja vihased. Ette võib tulla uneprobleeme, samuti võivad tekkida näiteks pea-, selja- või kõhuvalud. Mõned lapsed otsivad rohkem vanemate lähedust, mõned aga soovivad pigem omaette olla. Puudega lastele võib stressi talumine olla eriti keeruline, tavapärasest erinev olukord võib mõjutada nii nende käitumist kui ka vaimset stabiilsust.

Lapsed tajuvad vanemate muresid, seetõttu on vajalik, et vanemad oskaksid enda käitumist kontrollida, suudaksid jääda rahulikuks ning looksid kodus toetava ja avatud õhkkonna. Lahendades muresid rahulikult, enesekindlalt ja mõistvalt, pakuvad vanemad lastele tuge ja annavad head eeskuju, kuidas keerulises olukorras enda tunnetega toime tulla. 

Oluline on aidata lastel oma tundeid väljendada toetavas ja turvalises keskkonnas. Lapse mure ja muutunud käitumise märkamine, lapse ärakuulamine ja tema vajadustele tähelepanu pööramine annab lapsele märku, et teda kuulatakse ja toetatakse. Selgitusi jagades võiks kasutada sõnu ja väljendeid, millest lapsed aru saavad. Selgelt ja avameelselt rääkimine loob usaldusliku õhkkonna ja aitab lapsel uut olukorda paremini mõista. Kui vanemal ei ole vastuseid lapse küsimustele, tuleks ka seda ausalt tunnistada ja proovida vastuseid otsida. Oma küsimustega saab pöörduda näiteks Lasteabi poole (www.lasteabi.ee; telefon 116 111); otsida teavet kriisiinfo veebilehelt (www.kriis.ee), eriolukorra infotelefonilt 1247 ning vaadata vaimse tervisega seotud veebilehti (nt www.peaasi.ee, www.rajaleidja.ee; www.tarkvanem.ee). Nõu saab pidada ka oma perearsti ja -õega ning kohaliku omavalitsuse lastekaitse- või sotsiaaltöötajaga.
Soovitused: 
- olge teadlik enda reaktsioonidest: kontrollige enda emotsioone, õppige jääma rahulikuks ja empaatiliseks (vt allpool nimetatud veebilehti); 
- kuulake last ja märgake tema vajadusi ning püüdke neid täita: suhelge lapsega, hoidke ja kaisutage teda, toetage tema huvi ja uudishimu uusi asju teada saada, uusi oskusi õppida; 
- arvestage lapse arengutaset ja seadke oma ootused selle järgi; 
- kujundage oma pere päevakava ja käige lastega õues; 
- mängige koos lapsega iga päev, leidke selleks 10–15 minutit omavahel olemise aega ning laske lapsel mängu valida ja seda juhtida, mängige lapsega kaasa; 
- laenake lastelt uudishimu, kujutlusvõimet ja mängurõõmu lihtsate igapäevaste asjade avastamiseks ja nautimiseks; 
- lugege koos raamatuid, vaadake pilte, jutustage lugusid, õhtuti arutage üheskoos, mis päeva jooksul hästi läks ja mis teid rõõmustas; 
- uni on vaimse ja füüsilise tervise alus: pidage kinni uneajast ja magamaminekuga seotud tavadest; 
- kiitke ja tunnustage last ning sõnastage see, mida laps on hästi teinud, üksteist saab rõõmustada ka väikese üllatuskingitusega, olgu see siis meelistegevus, mõni hea amps või huvitav asi; 
- arvestage kõigi pereliikmete vajadusi ja leppige kokku elukorralduses, millesse mahub peale kohustuste ka igaühe lemmiktegevusi; 
- piirake lapse kokkupuuteid meediaga ning vahendage pigem ise lapsele olulisi sõnumeid; 
- kui laps on erivajadustega, hoidke võimaluse korral kontakti lapsega tegelenud spetsialistidega ja jätkake arendavaid tegevusi kodus videosilla vahendusel; 
- küsimuste ja murede korral pöörduge perearsti ja -õe poole, vaimse tervise spetsialistide poole või küsige nõu kohaliku omavalitsuse lastekaitse- või sotsiaaltöötajalt. 

Soovituse on kokku pannud: Eesti Väikelaste Vaimse Tervise Liit ja Õiguskantsleri Kantselei laste ja noorte õiguste osakond. 

Psühholoogilise ja psühhiaatrilise abi saamise võimalused

Lapsed on väga tundlikud peres toimuva osas − näiteks vanema õnnetu paarisuhe, rahulolematus iseenda või tööga võib peegelduda erineval moel ka lapse käitumises. Mõnikord on lapse käitumine selline, et vanem ei suuda otsustada, kas tegu on lapse eripära või häirunud psüühikaga. Kui kahtlete, konsulteerige kindlasti spetsialistiga.

Elus tuleb ikka ette olukordi, milles on raske ja vahel isegi võimatu toime tulla ainult oma elukogemuse ja teadmistega − probleemid kuuluvad elu juurde. Vastutus iseenda, oma laste ja kogu pere eest lasub perekonna täiskasvanud liikmetel. Seetõttu on eriti oluline, et vanem oskaks oma lapse muret märgata ning lapsele toeks olla. Kui pere enda abinõud ei aita või kui probleem näib kasvavat üle pea, on mõistlik pöörduda nõustamisele. Nõustamine on tulemuslikum, kui sellesse kaasata kõik probleemiga seotud inimesed, ka lapsed. Last nõustamisse kaasates, tema vaatenurka ja seisukohta arvesse võttes, on spetsialistil võimalik vanemat ja peret paremini aidata. Mõnikord on vaja last nõustamisele tulekuks motiveerida ja julgustada. Selleks võiks lapsele selgitada, et vanem vajab tekkinud olukorras abi ning mitte rõhutada, et probleem on seotud lapsega.

Pöörduge nõustamisse kui: 
•    Teie ise või keegi pereliikmetest on kestvalt (üle 2 nädala) keskendumisvõimetu, väsinud, unetu või raskete tunnete meelevallas: viha, vaenulikkus, tujukus, masendus, kurbus, ärevus, agressiivsus, kerge ärrituvus vms; 
•    Teie ise või keegi pereliikmetest kannatab mõne tervisehäire all (nt korduv kõhu-, selja- või peavalu), kuid analüüsid ei näita kehalise haiguse olemasolu;
•    Teie lapsel on käitumisraskused ja/või toime tulekuprobleemid koolis: muret teevad õpiedukus, suhted kaaslaste ja õpetajatega, vastumeelsus kooli vastu, koolikiusamine vms; 
•    Teil endal või pereliikmetel on raskusi elumuutustega kohanemisel: toimetulematus elumuutustega kooli, lasteaia, töökoha või elupaiga vahetusel; lahutus, uus kooselu, uue pereliikme sünd, mõne pereliikme haigestumine; kogu peret puudutav traagiline elusündmus (mõne parandamatu haiguse ilmnemine või kellegi surm, õnnetuse üleelamine, kuriteo ohvriks langemine); 
•    Teie laps kaalub normist tunduvalt vähem (minimaalsest normkaalust u 15% vähem) või esineb järske kaalukõikumisi ja probleeme söömisega;
•    pereliikmete vahel esineb suhtlemis probleeme: raskused suhete loomisel ja hoidmisel, oskamatus enda eest seista, kestvad konfliktid laste ja vanemate või teiste pereliikmete vahel; vaimse ja/või füüsilise vägivalla ilmingud pere laste omavahelises suhtlemises või vanemate vahel; 
•    Teil endal või pereliikmel on tekkinud identiteediküsimused (nt seksuaalsuse ja seksuaalse orientatsiooniga seotud küsimused); 
•    kooselus esineb muid paarisuhteprobleeme.

 Vt lisaks

Kust saab nõu ja abi? 

Laste ja noorukite vaimse tervise keskused või kabinetid asuvad neljas Eesti piirkonnas.
Psühholoogi või psühhiaatri kontakte on võimalik leida lahendus.net portaalist. Lahendus.net on loodud selleks, et psühholoogiline abi ja info jõuaks abivajajani. Portaal pakub tasuta ja anonüümset psühholoogilist nõustamist.  
Noorte vaimse tervise portaali kaudu leiad nõustaja vaimse tervise teemadel: www.peaasi.ee. Peaasi.ee lehe kaudu toimub ka e-nõustamine. 

Lasteabi
www.lasteabi.ee 
Esmane sotsiaalne ja kriisinõustamine, abivajavast või kadunud lapsest teatamine. 
116 111
Lasteabitelefon on avatud ööpäev ringi. See on tasuta ja anonüümne, kuid kõned salvestatakse. Telefonile vastavad spetsialistid eesti, vene ja inglise keeles. Lapsed ja nendega seotud inimesed saavad sel telefonil ka esmast sotsiaalset nõustamist ja vajaduse korral kriisinõustamist.

Rajaleidja keskused üle Eesti igas maakonnas
www.rajaleidja.ee 
Karjääri- ja õppenõustamisteenused, psühholoogi, logopeedi, eripedagoogi, sotsiaalpedagoogi nõustamine. 

MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogramm
www.lastekriis.ee 
Psühholoogiline abi pereliikme kaotanud lastele: 506 9658 

Tallinna Lastehaigla Psühhiaatriakliinik ja laste vaimse tervise keskus 
www.lastehaigla.ee 
www.lastehaigla.ee/vaimse-tervise-keskus 
Registratuur: 678 7400 
Nõustamistelefon lapse vaimse tervisega seotud küsimuste korral: 678 7422 

Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliiniku laste ja noorukite vaimse tervise keskus
Üldtelefon: 731 8701 
Vaimse tervise õde: 731 8869, 731 8758 
Valveõde: 731 8793, 731 8863 
Vanemõde: 731 8792

Valga Haigla laste ja noorukite vaimse tervise kabinet 
Konsultatsioon: 766 5288 
Registratuur: 766 5100 

Põlva Haigla laste ja noorte vaimse tervise kabinet 
Vaimse tervise õde: 799 9183 
Registratuur: 799 9199, 799 9198 

Lõuna-Eesti Haigla laste ja noorukite vaimse tervise kabinet Võrus
Registratuur: 786 8569 

Ida-Virumaa laste ja noorte vaimse tervise keskus (Ida-Viru Keskhaigla)  
Registratuur: 331 1133 

Narva Haigla laste ja noorte vaimse tervise kabinet 
Infotelefon: 357 1835 

Pärnumaa laste ja noorte vaimse tervise keskus 
Registreerumine: 5305 5154 

Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinik 
Registreerimine lastepsühhiaatri vastuvõtule: 435 2178 
Lastepsühhiaatria osakonna valveõde: 435 2183 
Registreerimine psühhiaatrilisele vastuvõtule: 435 4248

Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinik
Polikliiniku registratuur: 617 2644, 617 2623
Valvetuba: 617 2650

Tallinna vaimse tervise keskus
Infotelefon: 627 6640, 5551 1233

MTÜ Eluliin
www.eluliin.ee
Psühholoogiline kriisinõustamine Tallinnas,
perenõustamine ja teraapia (Tallinna lastekaitsespetsialisti
suunamisel): 631 4300
Emotsionaalse toe telefon (E-P 19.00-07.00):
655 8088 (eesti keeles), 655 5688 (vene keeles)

Tallinna Perekeskus
Lastega perede psühholoogiline nõustamine ja toetavad
sotsiaalteenused (Tallinna elanikule tasuta).
Üldtelefon: 655 6970
Nõustamisteenistus: 655 6970
Pereteenistus: 657 1588, 527 8352, 527 8259
Tugiisikuteenistus: 655 6088, 526 8584
Päevakeskuse teenus: 655 6096, 521 1960
Interneti nõustamine

Tartu Laste Tugikeskus
Kriisiabi, psühhosotsiaalne ja meditsiiniline nõustamine,
akuutne kriisiabi, psühhoteraapia ja tugiisikuteenus
(Tartu elanikule tasuta).
Üldtelefon: 748 4666

Vaata lisaks psühholoogilise ja psühhiaatrilise abi võimaluste kohta
 

Vaata veel