Tunnistuste andmine

Miks ma pean kohtusse minema?

Kohus selgitab välja, kas seadust on rikutud ja kes seda tegi ning otsustab, kellele ja milline karistus määrata.

Sind võidakse kohtusse kutsuda, kuna nägid või kogesid midagi, mis kuriteo toimepanemise ajal juhtus. Sa oled sellest varem juba politseile ja prokurörile rääkinud ning nüüd palutakse sul selle kohta rääkida ka kohtus. Tunnistajaid võib peale sinu kohtus veel olla.

Kui räägid kohtule, mida tead, on see kohtule tunnistuse ehk ütluste andmine. Mõned küsimused, mida sult tunnistuse andmisel küsitakse, võivad olla keerulised ja rasked ja pead toimunut meelde tuletama.

Kui sa täpselt ei mäleta, mida oled varem politseile ja prokurörile rääkinud, võid enne kohtuistungit oma varasema jutu koos prokuröri või kaitsjaga üle vaadata. See annab enne kohtusse minekut kindlama tunde.

Kohtus ei ole kerge tunnistada, kuid tähtis on rääkida alati tõtt ja pidada meeles, et sina pealtnägijana ei ole teinud midagi valesti.

Tunnistuse andmine on väga tähtis!

Kus kohus töötab?

Kohtuistungid toimuvad kohtumajas. Uuri juba aegsasti välja, kuidas kohtumajja jõuda ja kui kaua see aega võtab. Kohtumajas tuleb sul tunnistust anda kohtusaalis. Kohtusaal näeb välja peaaegu nagu kontor, kus kohtunik istub eraldi laua taga ning tavaliselt teistest kõrgemal.

Pildil on kohtusaal, mees annab parajasti kohtunikule tunnistust

Mõnes kohtumajas on eraldi toad, mis on mõeldud lastega rääkimiseks. Selliseid tube nimetatakse lastetubadeks, nendes on mõnikord mänguasju, joonistamiseks pliiatseid ja lugemiseks raamatuid.

Kuidas mind kohtusse kutsutakse?

Enamasti ütleb sulle, et on vaja kohtusse minna, mõni inimene, kellega oled juba enne mitu korda rääkinud ja keda usaldad - näiteks mõni politseinik, prokurör või lastekaitsetöötaja. Tuge saad sa küsida ka mõnelt teiselt inimeselt, kellega hästi läbi saad, näiteks pereliikmelt või sugulaselt.

Kohus võib saata sulle koju ka kirjaliku kohtukutse, milles teavitab, et kohtunik tahab sind üle kuulata. Kui oled vähemalt 14 aastat vana, siis antakse kutse sulle isiklikult ja pead selle kättesaamise kohta allkirja andma. Kui oled noorem kui 14-aastane, siis antakse kutse sinu vanematele.

Oluline on, et sulle selgitataks, miks sul tuleb kohtusse minna ja mis sind seal ees ootab. Abi ja selgitusi saad küsida mõnelt inimeselt, kellega oled eelnevalt menetluse käigus kokku puutunud. Seega küsi julgelt, kui sa millestki aru ei saa.

Kas ma pean kohtusse kohale minema?

Kui Sa oled noorem kui 14-aastane, püütakse enamasti teha nii, et Sa ei peaks kohtusse kohale minema. Sellisel juhul proovivad politsei ja prokuratuur kõik olulise, mida Sa tead, salvestada ning Sinu juttu näidatakse kohtus video teel. Kui aga kohtunik leiab, et Sinu ülekuulamine on ikkagi kohtus vajalik ja see ei ole Sinu jaoks liiga raske, võib ta Sind ka kohale kutsuda.

Kui Sind kutsutakse, tuleb kohtuistungile alati kohale minna. Kohtuistungilt võib puududa ainult siis, kui selleks mõjuv põhjus – näiteks haigus. Kui Sa ei saa istungil osaleda, tuleb Sul sellest esimesel võimalusel prokurörile või kaitsjale teada anda.

Kohus püüab kohtuistungi aja määramisel alati arvestada Sinu igapäevategevustega nagu kool või trenniajad.

Mis kohtuistungil toimub?

Kui kohtuistungil on kätte jõudnud aeg tunnistada ehk anda ütlusi, siis selgitab kohus Sulle, mida teha. Sulle näidatakse, kuhu pead minema ja millises järjekorras küsimustele vastama.

Kohtunik püüab istungil paigutada kõik istuma nii, et osalised (näiteks tunnistaja või kannatanu ja tema toetajad) saaksid istuda üksteisele lähedal ja mugavalt. Kohtuniku kõrval istuvad tavaliselt rahvakohtunikud ja kohtusekretär.

Kui kohtunik tuleb kohtusaali, siis peavad kõik saalisviibijad püsti tõusma ning istuda võivad nad siis, kui kohtunik selleks loa annab.

Tunnistaja annab ütlusi tavaliselt kohtuniku ees seistes. Mõnes kohtumajas on isegi kõnepult, kuhu Sind võidakse rääkima kutsuda. Kõnepuldi juures on mikrofon ja kõik, mida kohtuistungil räägitakse, salvestatakse. Kõik tunnistajad annavad ütlusi kohtus ükshaaval, teisi tunnistajaid juures ei ole.  

Kohtunik palub Sul endale rääkida kõike, mida Sa juhtunu kohta tead. Seejärel lubab kohtunik prokuröril ja kaitsjal Sulle küsimusi esitada. Kohtunik võib istungile Sind julgustama kutsuda ka teisi inimesi (näiteks psühholoogi või lastekaitsetöötaja), kui ta tunneb, et see on Sinu jaoks vajalik. Kohtuniku ülesanne on jälgida, et keegi Sinuga kohtuistungil halvasti ei käituks.

Kedagi ei tohi kohtus kiusata!

Oluline teada!

  • Sul on õigus paluda, et kohtuistungil oleks Sinuga kaasas keegi täiskasvanu, kes Sind istungi ajal toetab. Selleks inimeseks võib olla kas Sinu ema või isa, Sinu hooldaja või näiteks ohvriabitöötaja või muu lähedane inimene, keda Sa usaldad. Mõnikord kohus ei luba Sinu vanemaid kaasa - sellisel juhul peab kohtunik seda põhjendama.
  • Kui oled vähemalt 14-aastane, oled Sa piisavalt vana selleks, et kohus võib Sulle määrata karistuse, kui Sa meelega ütluste andmisel valetad. Enne tunnistuse andmist hoiatab kohus Sind teadlikult valede ütluste andmise eest ning selgitab, et ütlustest ei tohi keelduda, kui selleks puudub seaduslik alus. Sul tuleb anda ka allkiri, millega kinnitad, et oled sellest aru saanud.
  • Sul on õigus keelduda selliste ütluste andmisest, mis võivad süüdistada Sind ennast või Sinu lähedasi - näiteks Sinu ema, isa, õde, venda või kedagi teist Sinu perest.

Tunnistaja ütluste videosalvestamine

Kui Sinu juttu on enne kohtuistungit salvestatud, siis näidatakse seda videot kohtunikule. Kohtunik võib salvestuse kohta Sinu käest täpsustavaid küsimusi küsida. Sa võid koos prokuröriga enne istungit vaadata üle, mis Sa politseiuurijale ütlesid.

Pildil on teleriekraan, millel laps annab ütlusi läbi videosalvestise

Kohtuistungi avalikkus

Sul tasub teada, et kohtuistungid on enamasti avalikud. See tähendab, et istungit võivad jälgida kõik huvilised. Lastega seotud juhtumite arutamiseks võib kohtunik kuulutada istungi lapse huvide kaitseks kinniseks ja siis jäävad kõrvalised inimesed kohtusaalist välja.

Pea meeles, et kui kohtuistung on kinnine, siis kõik, mida kohtusaalis räägitakse, jääb saladuseks. Seega ei tohi ka Sina seda kellelegi edasi rääkida.

Ajakirjandusele seatud piirid

Kui kohtuistung on avalik, siis võivad istungil kohal olla ka ajakirjanikud või uudisteportaalide esindajad.

Kuigi ajakirjanikud võivad tulla ja kuulata Sinuga seotud kohtuistungit, ei või nad ilma kohtuniku loata pildistada, filmida ning avalikustada infot Sinu nime, koduse aadressi või kooli kohta. Ka Sinu pilti ei tohi ilma loata avaldada.

Loe teemal „Lapsed ja noored ajakirjanduses“ rohkem ka siit.

Kohtule ütluste andmine

Pea meeles!

  • Kui Sa tunned tunnistust andes, et pead minema WC-sse, vett jooma või vajad puhkepausi, siis anna kohtunikule käega märku ja ütle, et Sa vajad väikest pausi.
  • Kui tunned, et Sul hakkab halb, Sa väga kardad või oled väsinud, anna sellestki märku. Kohtus on inimesi, kes saavad Sind aidata.
  • Käega võid märku anda ka siis, kui Sulle jääb midagi segaseks ja Sa ei saa päris hästi aru, mida Sinult küsiti. Samuti siis, kui Sulle meenub, et midagi on jäänud ütlemata, kuid Sulle tundub, et sellest on tähtis rääkida.
  • Kohtus pead Sa tegema seda, mida kohtunik ütleb.
  • Kohtusaalist võid Sa ära minna, kui kohtunik on andnud Sulle selleks loa.

Kui kätte on jõudnud aeg ütlusi anda, siis:

  •  Kuula hoolikalt, et saaksid täpselt aru, mida Su käest küsitakse.
  • Vasta küsimustele.
  • Ja mis peamine: räägi alati tõtt!

Kuulamine

  • Enne, kui küsimusele vastad, veendu, et said sellest täpselt aru. Sa võid alati paluda küsimust korrata, kui seda polnud hästi kuulda või Sa ei saanud aru. Võid ka paluda, et küsimus esitataks teistmoodi.
  • Kui sama küsimust küsitakse uuesti ja Sa ei saa sellest ikka aru, ütle seda kindlasti. Palu küsimust täpsustada seni, kuni see on Sulle arusaadav.
  •  Kui Sinult küsitakse mitu küsimust korraga, palu esitada küsimused ükshaaval.

Vastamine

  • Kuula alati küsimus lõpuni ära, enne kui vastama hakkad. Kui kohtuistungil on tõlk, lase ka temal lõpetada.
  • Jää rahulikuks. Räägi asjadest, mida Sa kindlasti tead ja mäletad. Kirjelda igat detaili nii täpselt kui võimalik, isegi kui see tundub piinlik või vähetähtis.
  • Räägi selgelt ja pigem valjema häälega. Kohtunik ja teised saalis viibijad peavad Sind kuulma.
  • Kui Sa ei tea vastust või ei mäleta juhtunut, siis nii vastagi: „Ma ei tea“ või „Ma ei mäleta“.
  • Sinu käest võidakse küsida ka teemade kohta, millest on raske rääkida. Kui küsimus Sind ärritab, siis usu, teised mõistavad Su tundeid. Inimesed on harjunud kuulma kohtus väga isiklikke asju. Teiste ees on üsna raske rääkida ja on täiesti normaalne, kui oled veidi mures ja see teeb Sind närviliseks või ajab nutma.
  • Pea meeles, et kohtunik ei saa Su peale pahaseks, hoolimata sellest, mida ja kuidas Sa ütled. Sina ei ole midagi halba teinud ja oled kohtus selleks, et rääkida juhtunu kohta tõtt.
  • NB! Sul on õigus keelduda ütluste andmisest, kui Sa seda teha ei soovi.

Tõe rääkimine

  • Kohtus ei tohi valetada. Valetamine tähendab, et Sa ütled, et midagi juhtus, kuigi tegelikult seda ei toimunud, või hoopis vastupidi: midagi juhtus, aga Sina ütled, et mitte midagi ei juhtunud. Kohtus peab rääkima ainult tõtt.
  • Sinu käest võidakse küsida midagi, mida teate ainult Sina ja süüdistatav. Pea meeles, et kohtunik ja teised saalisolijad ei olnud kohapeal, ega tea seda, mida teie kahekesi teate. Seega pead juhtunust ka teistele rääkima.
  • Kohtus võid rääkida välja saladusi, peamine on, et need vastaksid tõele.
  • Keegi ei tohi kohtus Sulle ette öelda, mida Sa pead rääkima. Kui keegi seda üritab, ära tee temast välja. Sind on kutsutud tunnistusi andma, seega räägi oma sõnadega sellest, mis juhtus. Pea meeles, et kuigi Sa oled laps, siis on Sul samad õigused, mis suurtel inimestel ja Sa võid rääkida just seda, mida Sina arvad ja tead.
Kuidas kohus mind ütluste andmisel abistada saab?

Kõik lapsed saavad abi, kui nad peavad  kohtus tunnistusi andma. Kohtus on võimalik kasutada mitmeid võimalusi, kuidas tunnistuste andmine Sinu jaoks mugavamaks muuta. Kui Sa tunned, et Sinu küsitlemisel on vaja selliseid võimalusi kasutada, siis anna sellest julgelt prokurörile või kaitsjale teada. Prokurör selgitab Sulle, kas see on võimalik ja mis edasi saab.

  • Kui Sa oled noorem kui 14-aastane, siis mõnikord on ülekuulamise juures ka lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja, õpetaja või psühholoog. Nad aitavad Sul kohtuniku küsimustest paremini aru saada.
  • Vajaduse korral salvestab politsei ülekuulamisel Sinu öeldut, et Sa ei peaks kohtusse kohale minema. Seda tehakse siis, kui kohtunikule sama jutu uuesti rääkimine ja toimunu meenutamine oleks Sinu jaoks liiga ebamugav või Su tervis seda ei võimalda.
  • Sind saab kohtus üle kuulata ka kas telefonis või läbi televiisori video teel. Televiisor võib olla kohtumaja mõnes teises ruumis või hoopis muus kohas. Nii ei pea Sa kohtusaali minema. Kui televiisor töötab, siis näevad ja kuulevad kohtus olevad inimesed Sind ning ka Sina näed inimesi, kes Sinu käest küsimusi küsivad. Sa peaksid ütlema kohtunikule, kui Sa ei kuule küsimusi korralikult või on mingi muu probleem.
  • Kohtus on võimalik kasutada tunnistaja või kannatanu kaitsmiseks sirmi, et ta ei peaks süüdistatavat nägema. Sirm on õhukene sein või kardin, mis Sind ja süüdistatavat eraldab.
Mida kohus võib otsustada?

Kui oled tunnistust andes vastanud kõikidele küsimustele ja enam küsimusi ei ole, siis on Sinu töö kohtusaalis tehtud. Kui kohtunik on kõik vajalikud inimesed ära kuulanud, läheb ta otsust tegema ning teatab kohtuotsuse kuulutamise aja.

Tunnistajana võid Sa kohtuotsust kuulama minna, kui kohtuistung on avalik. Infot selle kohta, kas istung on avalik, võid Sa küsida kas oma vanematelt või prokurörilt või vaadata Riigi Teataja lehelt.

Kohus võib langetada kas süüdimõistva või õigeksmõistva otsuse. Kui kohus otsustab inimese süüdi mõista, siis määrab kohus talle karistuse. Kui kohus langetab õigeksmõistva kohtuotsuse, siis ta otsustab, et inimene ei ole kuritegu toime pannud.

Kui kohus otsustab, et asjad toimusid teisiti, kui Sina arvasid või mäletasid, siis võib see Sulle raske olla. Sa võid tunda, et Sinu ütlustest ei olnud piisavalt kasu või et kohus ei uskunud Sind. Kohus võib ühe juhtumi arutamisel kuulata väga paljude inimeste ütlusi ning peab otsuse tegemisel arvestama kõiki tõendeid, mis esitatakse.

Jäta meelde, et Sina ei vastuta kohtu otsuse eest, kuna ainult Sinu öeldu järgi kohus otsust ei tee. Sinu ainus ülesanne oli öelda kohtule, mida Sina nägid või mis Sinuga juhtus.

Kes aitab mul mõista kohtuotsuse sisu?

Kui Sa ei saa aru, miks kohus just nii otsustas, siis palu mõnel täiskasvanul Sulle otsust selgitada.
Kui tahad pärast kohtuistungit teada saada, mis otsuse kohus tegi, võid paluda prokuröril või enda esindajal Sulle sellest hiljem teada anda. Kohtuotsus avaldatakse ka Riigi Teataja lehel. Sealt saad otsust otsida kohtuasja numbri järgi, mille leiad Sulle saadetud kohtukutselt. Kohtuotsustega võib hiljem tutvuda ka kohtus, küsides seda kohtu kantseleist.

Mida teha kohtumajja jõudes?

Kui Sa kohtumajja lähed, siis võib Sinuga kaasa tulla keegi täiskasvanud inimene, näiteks Sinu pereliige või siis mõni teine inimene, keda Sa tunned ja usaldad. Hea mõte on jõuda kohtusse varem, et Sul oleks rahulikult aega otsida üles õige kohtusaal.

Kohtumajja sisenedes tuleb Sul reeglina esmalt läbida turvakontroll. Kohtutöötajad vaatavad läbi Sinu kaasa võetud asjad ning Sul tuleb käia läbi turvavärava – nii kontrollitakse, et inimesed ei võtaks kohtusse kaasa keelatuid esemeid. Kui Sul juhtub kaasas olema mingi asi, mida ei tohi kohtumajja viia, siis see võetakse hoiule. Kohtust ära minnes saad asja tagasi.

Pildil läheb tüdruk koos emaga läbi kohtu turvaväravate, turvamees juhatab neid

Kui oled turvaväravad läbinud, võid kohe suunduda oma kohtusaali juurde. Kohtumaja sissepääsu juures on alati ka valvur, kes juhendab, kuhu minema peab. Kui oled õige saali üles leidnud, siis oota ukse taga, kuni Sind sisse kutsutakse. Kohtuistungi sekretär juhendab ja annab teada, kes kuhu istuma peab. Võta kohtusse minnes kaasa isikut tõendav dokument, näiteks õpilaspilet, ID-kaart või pass, et kohtuistungi sekretär saaks enne istungit kontrollida, kas kõik kutse saanud inimesed on kohal.

Pildil näitab poiss ID-kaarti
Kuidas kohtus käituda?
  • Ole kohtus õigeaegselt kohal!
  • Võta kohtusse kaasa isikut tõendav dokument, näiteks õpilaspilet, pass või ID-kaart.
  • Mine kohtusse puhanuna ja viisakates riietes.
  • Enne kohtusaali minekut lülita välja oma mobiil ning võta ära müts ja üleriided ja jäta need garderoobi.
  • Kohtusaalis ole vaikselt. Sa võid rääkida siis, kui kohtunik Sulle selleks sõna annab.
  • Kohtunikuga rääkides tuleb Sul püsti seista. Kui Sul on halb, palu luba istuda.
  • Kohtusaalis käitu alati viisakalt ja korrektselt ning teiste saalis viibijate suhtes lugupidavalt.
  • Ära söö kohtusaalis.
  • Ära näri nätsu kohtusaalis.
  • Võta endaga kaasa midagi ajaviiteks, juhuks, kui Sul tuleb istungisaali minekut oodata.
Poiss ootab kohtusaali ukse taga istungit, tal on käes tahvelarvuti ja kõrval veepudel
Kohtu külastamine

Hea mõte on enne kohtunikuga rääkima minemist või kohtuistungit külastada kohtumaja ja saali, kus Sinu ülekuulamine toimuma hakkab. Nii on Sul julgem kohtusse minna. Kohtu aadressi leiad kohtukutselt. Sa võid oma advokaadilt, lastekaitsetöötajalt või prokurörilt uurida, kas Sa saad seda teha. Vahel on see võimalik, vahel mitte. Kui tunned, et Sul on seda vaja, siis küsi julgesti advokaadi, lastekaitsetöötaja või prokuröri käest.

Sa võid minna kohtumaja külastama kellegagi koos – näiteks oma vanemate või lastekaitsetöötajaga.
Keegi kohtust, näiteks kohtunik ise, tutvustab Sulle tühja kohtusaali ja selgitab, kuidas kohtuistungil käituda. Sa võid vaadata ringi ja uurida, kus Sa istuma hakkad, küsida küsimusi ja harjutada tunnistajaks olemist. Kohtuistung ei pruugi täpselt samas ruumis toimuda, kuid see toimub kindlasti sarnases ruumis.

Tüdruk külastab koos isaga tühja kohtusaali

 

Vaata veel