Juhtumi uurimine politseis ja prokuratuuris

Kui Sa oled kahtlustatav
Sinu õiguste ja huvide kaitseks on kehtestatud mitmeid reegleid. Kui oled kahtlustatav või süüdistatav, siis tutvustatakse sulle viivitamata sinu õigusi Sulle arusaadavas keeles suuliselt või kirjalikult lihtsas ja arusaadavas keeles. Õiguste selgitamise kohta võetakse allkiri.
Kui Sa oled süüdistatav

Sinu õiguste ja huvide kaitseks on kehtestatud mitmeid reegleid. Kui oled kahtlustatav või süüdistatav, siis tutvustatakse sulle viivitamata sinu õigusi suuliselt või kirjalikult lihtsas ja arusaadavas keeles. Õiguste selgitamise kohta võetakse allkiri.

Kaitsja osavõtt kriminaalmenetlusest

Eesti riigis on Sinu õiguste ja huvide kaitseks mitmeid reegleid. Üheks neist on see, et riik võimaldab Sul saada usaldusväärset ja asjatundliku õigusnõu, määrates Sulle kaitsja. Juhul kui Sa oled kriminaalmenetluse raames kahtlustatav või süüdistatav korraldab inimene, kes Sinu juhtumit menetleb, Sulle kaitsja ning Sina selle eest tasuma ei pea. Juhul, kui Sinu pere soovib võib ta Sulle ise kaitsja otsida ja palgata, kuid see ei ole kohustuslik. 

Kaitsja esindab Sind juhtumise uurimise ajal politseis ja prokuratuuri ning hiljem vajadusel ka kohtus. 
Sinul endal on samuti õigus öelda, milline kaitsja võiks olla – kas mees või naine või keegi, keda Sa juba ise tead ja usaldad.

Kaitsjaga on Sul õigus alati omaette suhelda ja asju arutada. Sul on õigus paluda, et Sinu küsitlemise või muude menetlustoimingute juures viibiks ka Sinu ema või isa. Kui Sa ei soovi, et vanemad kaasa tuleksid, anna ka sellest kaitsjale julgesti märku.

Ülekuulamine ja muud menetlustoimingud
Sul on õigus kriminaalmenetluses ütluste andmisest keelduda. Samuti on sul õigus ütlusi anda,
kuid sinu antud ütlusi võidakse kasutada menetluses sinu vastu. Selle otsuse tegemise juures võib sind aidata sinu kaitsja. Kui otsustad ütlusi anda, tuleb sul neid andes olla aus ja rääkida ära kõik, mida juhtunu kohta tead. 
 
Vahistamine ja vahistamise asendamine ning muud tõkendid

Sul on õigus erikohtlemisele vabaduse võtmisel. Sind võidakse ilma kohtu
vahistamismääruseta kinni pidada kuni 48 tundi. Edaspidise kinnipidamisvajaduse kohta teeb
kohus prokuratuuri taotlusel vahistamisotsuse. Kohus võib vanglas või arestimajas vahi
all hoidmise asemel paigutada sind kinnisesse lasteasutusse või kasutatakse elektroonilist
jälgimist.

Vahistamisotsuse tegemisel kuulab kohus ära nii sinu, sinu kaitsja kui ka prokuratuuri väited
ja arvamuse kuriteo kohta. Kui kohus sinu kuriteo raskust arvestades leiab, et sind tuleb
vahistada, siis kohtueelses menetluses ei saa üldjuhul vahistada ehk vanglas või arestimajas hoida
kauem kui kaks kuud.

Vahistamise pikendamist üle kahe kuu saab taotleda erandlikel asjaoludel, milleks võib olla
selle kindla kriminaalasja keerukus ja mahukus.

Vahistatuna on sul õigus koos oma kaitsjaga esitada kohtule taotlus vahistamise
asendamiseks kautsjoniga
(rahaline tagatis) või elektroonilise valvega

Sinu kinnipidamisest teavitab menetleja viivitamata sinu vanemat või teist sulle lähedast
täiskasvanut, ainult mitte siis, kui see ei ole sinu huvides mõistlik ning kahjustaks edaspidi
sinuga toimuvat kriminaalmenetlust. Kui sinu vanemat ei teavitata, siis teavitab menetleja
linna- või vallaasutust, eeskätt lastekaitsetöötajat.

Erikohtlemine vabaduse võtmise korral tähendab, et kui oled kinni peetud, on sul õigus
sellele, et sind hoitakse vanglas täiskasvanutest eraldi, välja arvatud siis, kui see on vastuolus
sinu huvidega. Kui sinult võetakse vabadus, jääb sulle alles õigus osaleda perekonnaelus,
hariduses, koolitustel ja sinu aitamiseks loodud programmides.

Lähenemiskeeld ja muud menetluse tagamise vahendid

Sinu suhtes võidakse kasutada lähenemiskeeldu, s.t ei ole lubatud läheneda, suhelda (sealhulgas ka sotsiaalmeedias, saata sõnumeid jmt) ega ühelgi viisil kontakti võtta selle inimesega, kelle osas suhtlus ära keelatakse. 
 
Lähenemiskeeld on kohtu poolt seatud keeld teatud paikades viibida, teisele isikule või kohale läheneda ning kohtu määratud isikutega suhelda, olgu siis telefoni, sotsiaalmeedia või muude suhtlusvahendite kaudu. Lähenemiskeeldu saab määrata nii kriminaalmenetluses kui tsiviilkohtumenetluses. Kui on algatatud kriminaalmenetlus, saab prokurör taotleda ajutise lähenemiskeelu seadmist menetluse ajaks. Süüdimõistva kriminaalkohtuotsusega ja tsiviilkohtumenetluses on lähenemiskeeldu võimalik seada kuni kolmeks aastaks. Et kohtu poolt seatud kaitsemeetmed kehtiksid ka teises liikmesriigis, on võimalik taotleda Euroopa lähenemiskeeldu. 

Kui isik rikub temale seatud lähenemiskeeldu ning põhjustab sellega ohu lähenemiskeeluga kaitstud isiku elule, tervisele või varale, või kui ta rikub lähenemiskeeldu korduvalt, siis võib kohus teda karistada rahatrahviga või kuni üheaastase vangistusega.

  • Sinu suhtes võib kasutada ka sundtoomist, kui Sa ei ilmu kokkulepitud ajal politseisse või prokuratuuri või kohtusse. Juhul kui kokkulepitud ajal ei ole võimalik (näiteks haigestumine), siis tuleb sellest esimesel võimalusel teada anda ning lepitakse kokku uus aeg. 
  • Kui Sinu asukoht pole teada, siis võidakse kuulutada tagaotsitavaks, s.t kui ei viibi ja ei tule ööseks koju, ei anna teada, kus oled (näiteks ei vasta telefonile, ei ütle ka vanematele, kus ööd veedad ), siis hakkab politsei otsima.
Teoga põhjustatud kahju heastamine või hüvitamine

Oma teoga võisid Sa tekitada valu ja/või ka rahalist kahju, s.t tegid füüsiliselt haiget ja kannatanu peab end ravima ning see võib võtta kaua aega. Samuti võisid tekitada kannatanule ja tema perele rahalisi kulutusi, näiteks ravikulud, lõhutud asjade parandamine või uute ostmine, kaduma läinud või ära võetud asjade uuesti soetamine. Sa võid välja pakkuda, kuidas saaksid oma teo heastada, kas näiteks osalise tööga hüvitada rahaline kahju, oma tööga heastada lõhutud vara (nt parandada lõhutud aed vms) või saad ka pakkuda midagi omalt poolt. 

Õigusrikkumisega kaasneb alati kahju kannatanule, vahel laiemalt ka kogukonnale. Kahjude heastamise viise on erinevaid. See võib aset leida erinevate protsesside raames, nt kui kriminaalmenetluse tulemusel tehakse ühiskondlikult kasulikku tööd või kui menetluse lõpetamisel oportuniteediga määratakse kohustuseks tasuda kogukonna heaks teatud summa samasse valdkonda, kus kahju tekitati. Kahjude heastamine võib olla materiaalne (kahjude hüvitamine) või sümboolne (juhtunu kinnitamine, andeks palumine, ametlik vabandus, teo avalik tunnistamine, lubadus tehtut mitte korrata või vabatahtlik töö kogukonna heaks). 

Menetluskulud

Kriminaalasja lahendamisega tekivad samuti kulud, milleks võivad olla kaitsjatasu, ekspertiisitasud ja kui kohtus tehakse lahendus, siis ka sundraha. Kõiki neid kulusid saab paluda, et neid tasub riik ning vanemate käest neid sellisel juhul välja ei nõuta. Kuna oled alaealine, s.t alla 18 aastane, siis on võimalus, et kulude tasumine jäetakse täiesti riigi kanda, s.t ei Sul ega Su vanematel ei tule maksta nende kulude eest. Küsi julgelt alati, kuidas nende kulude tasumine toimub, millised kulud on tekkinud.

Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud (nt riigilõiv)  ja kohtuvälised kulud (nt esindaja kulud, kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest).

Seaduse järgi võib riik võtta sinu kui alaealise kriminaalmenetlusest tekkinud kulud enda kanda ning seda nii süüdimõistva kui ka õigeksmõistva kohtuotsuse puhul. Samas võib kohus olenevalt olukorrast süüdimõistva otsuse puhul jätta menetluskulud sinu vanema, muu lähedase isiku või kasvatusasutuse kanda.

Vahi all viibimine

Vahistamisotsuse tegemisel kuulab kohus ära nii sinu, sinu kaitsja kui ka prokuratuuri väited
ja arvamuse kuriteo kohta. Kui kohus sinu kuriteo raskust arvestades leiab, et sind tuleb
vahistada, siis kohtueelses menetluses ei saa vahistada ehk vanglas või arestimajas hoida
kauem kui kaks kuud.

Vahistamise pikendamist üle kahe kuu saab taotleda erandlikel asjaoludel, milleks võib olla
selle kindla kriminaalasja keerukus ja mahukus.

Vahistatuna on sul õigus koos oma kaitsjaga esitada kohtule taotlus vahistamise
asendamiseks kautsjoniga
(rahaline tagatis) või elektroonilise valvega

Kinnipidamisasutuses viibimine

Sinu õiguste ja huvide kaitseks on kehtestatud mitmeid reegleid. Kui oled kahtlustatav või
süüdistatav, siis tutvustatakse sulle viivitamata sinu õigusi suuliselt või kirjalikult lihtsas ja
arusaadavas keeles. Õiguste selgitamise kohta võetakse allkiri.

Sinu kinnipidamisest teavitab menetleja viivitamata sinu vanemat või teist sulle lähedast
täiskasvanut, ainult mitte siis, kui see ei ole sinu huvides mõistlik ning kahjustaks edaspidi
sinuga toimuvat kriminaalmenetlust. Kui sinu vanemat ei teavitata, siis teavitab menetleja
linna- või vallaasutust, eeskätt lastekaitsetöötajat.

Erikohtlemine vabaduse võtmise korral tähendab, et kui oled kinni peetud, on sul õigus
sellele, et sind hoitakse vanglas täiskasvanutest eraldi, ainult mitte siis, kui see on vastuolus
sinu huvidega. Kui sinult võetakse vabadus, jääb sulle alles õigus osaleda perekonnaelus,
hariduses, koolitustel ja sinu aitamiseks loodud programmides.

Prokurör võib otsustada menetluse lõpetamise

Kui eeluurimine on lõppenud, s.t politsei on kõik inimesed ülekuulatud, keda vaja oli, siis saadetakse materjalid prokuratuuri. Prokurör otsustab, kas saab Sinu suhtes menetluse lõpetada ja määrata mõjutusvahendid /kohustused või on vajalik kohtus lahend saavutada. 
Menetluse lõpetamisega Sulle selgitatakse, millised mõjutusvahendid määratakse, Sinu arvamus kuulatakse ära ja Sul on võimalus oma seisukoht öelda.

Kuula hoolega, mida prokurör Sulle selgitab, sest see on Sinu elu ja see mõjutab Sinu elu. 
Kui Sa ei saa päris täpselt aru, küsi prokurörilt täpsustusi ja Sulle seletatakse lihtsas keeles. Kui mõjutusvahendid/kohustused on määratud, tuleb need täita kokkulepitud tähtajaks. Sa saad kaasa määruse, kus on täpsemalt ka kirjas, juhul kui vahepeal meelest läheb.
Sind kutsutakse prokuröri juurde koos vanematega, kuid kui soovid midagi täpsustada üksinda, nii et ema või isa juures ei ole, siis saad seda paluda. 
 

Prokurör võib otsustada Sinu suhtes kriminaalmenetlust mitte alustada või lõpetada, kui ta leiab, et Sind saab mõjutada karistust või kohtu määratud mõjutusvahendit kohaldamata. Selleks kutsub prokurör alaealise õiguserikkuja ja tema seadusliku esindaja enda juurde, selgitab kuriteo olemust, hoiatab alaealist ja vajadusel määrab talle kohustuse. Lisaks räägib prokurör noorega sõltuvalt juhtumi asjaoludest tubakatoodete, alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest, koolikohustuse täitmisest ning gruppide mõjust noore käitumise üle. Valitud kohustuse ja muu vajaliku informatsiooni edastab prokurör seejärel kohaliku omavalitsuse lastekaitsespetsialistile.

Prokuröri poolt määratavad kohustused on näiteks:

  1. 10–60 tundi üldkasulikku tööd;
  2. kuriteoga tekitatud kahju hüvitamine või heastamine;
  3. sotsiaalprogramm;
  4. sõltuvus- või muu ravi;
  5. lepitusteenus;
  6. muu asjakohane kohustus. 

Kui prokuröri määratavad kohustused ei ole noore mõjutamiseks piisavad, saab saata kriminaalasja kohtusse. Kohus määrab sel juhul alaealisele sobiliku mõjutusvahendi.

 

 

 

 

Vaata veel