Juhtumi lahendamine kohtus

Miks ma pean kohtusse minema?

Sa pead kohtusse minema siis, kui prokurör arvab, et Sa oled toime pannud kuriteo. Ta on koostanud süüdistusakti, kus on kirjas, milles Sind süüdistatakse või oled Sa koos oma esindajaga ja kaitsjaga sõlminud prokuröriga kokkuleppe, milles nõustud, et Sind mõistetakse kuriteos süüdi ja oled nõus karistusega, milles te kokku leppisite. Prokurör saadab süüdistusakti või kokkuleppe kohtusse, kus kohus teeb otsuse, kas Sa oled süüdi või mitte.

Sind saab kriminaalvastutusele võtta, kui Sa oled vähemalt 14 aastat vana. Siis saab kohus Sulle karistuse määrata või Sinu käitumist mõjutusvahenditega suunata. 

Kui Sa oled noorem kui 14-aastane, siis ei ole Sa seaduse järgi võimeline süüd kandma ja oma teost täielikult aru saama. Seetõttu kohus Sinu tegu ei aruta. Siiski uurib politsei juhtunut ning prokurör selgitab, mis Sinust edasi saab.   

Kus kohus töötab?

Kohtuistungid toimuvad kohtumajas. Uuri juba aegsasti välja, kuidas kohtumajja jõuda ja kui kaua see aega võtab. Kohtumajas tuleb Sul tunnistust anda kohtusaalis. Kohtusaal näeb peaaegu välja nagu kontor, kus kohtunik istub eraldi laua taga ning tavaliselt teistest kõrgemal.

Pildil annab mees kohtusaalis tunnistust
Kas ma pean kohtusse kohale minema?

Kui Sa oled süüdistatav, siis pead Sa minema kohtusse kutsel märgitud ajal. Kohtuistungilt võid Sa puududa, kui Sul on selleks mõjuv põhjus – näiteks oled haige. 

Kohtule ja oma kaitsjale tuleb kohe teada anda, kui ei saa kohtusse minna ja öelda ka põhjus. Kui Sa oled haige, pead Sa esitama arstitõendi.

Mida teha kohtumajja jõudes

Täpsemalt saad kohtumajja jõudmise kohta lugeda siit. 

Kui Sa oled süüdistatav, võid jõuda kohtumajja ka teistmoodi. Näiteks kui Sa viibid enne kohtuistungit kinnipidamisasutuses vahi all, tuuakse Sind kohtusse politsei saatel. Kohtumajja tuuakse Sind eraldi uksest ja Sul tuleb olla enne istungit kinnipidamiskambris. Politsei võib Sind kohtusse tuua ka Sinu kodust või kinnisest lasteasutusest ning siis saabud Sa kohtumajja peauksest.

Mis kohtuistungil toimub?

Kohtusaalis tuleb Sul istuda esimesse ritta. Kui Sa ei tea, kuidas saali saabudes käituda, siis küsi selle kohta julgelt oma kaitsja või kohtuistungi sekretäri käest. Kui Sind toimetakse kohtusse vahialusena, siis näitab politsei Sulle, kuhu tuleb istuda. 

Kui kohtunik tuleb kohtusaali, siis peavad  kõik saalis viibijad püsti tõusma ning istuda võivad nad siis, kui kohtunik selleks loa annab. 

See, mis kohtusaalis täpselt toimub, sõltub erinevatest asjaoludest - näiteks sellest, kas prokurör on Sinuga sõlminud kokkuleppe või kas Sinu kohtumenetlus toimub lihtmenetlusena või üldmenetlusena. 

Tea, et tavaliselt kõik kohtusaalis toimuv salvestatakse. 

Kui minu juhtum vaadatakse kohtus läbi üldmenetluses

Kohtuistungil palutakse Sul esmalt öelda oma nimi ja vanus. Seejärel selgitatakse Sulle Sinu õigusi ja kohustusi. Näiteks, et Sul on õigus ütlusi mitte anda ning Sinu antud ütlusi võidakse kasutada Sinu vastu.

Kõigepealt tutvustab prokurör Sulle esitatud süüdistust. Siis uurib kohtunik, kas Sa said süüdistusest aru ja kas Sa tunnistad ennast teo toimepanemises süüdi või mitte. Seejärel kuulatakse ära Sinu kaitsja arvamus. 

Kui olukord on lahti selgitatud, hakkab kohus tõendeid uurima. Kohtuistungil võidakse küsitleda ka tunnistajaid ja kuriteos kannatanuid. Mõnikord neid kohtuistungil ei ole ning süüdistaja loeb ise ette, mis nad öelnud on või siis näidatakse nende ütlusi video vahendusel telekast. Samuti uuritakse istungil kirjalikke tõendeid. Ka Sul on õigus esitada tõendeid.

Kaitsja, prokurör ja kohtunik võivad esitada Sulle küsimusi, millele Sa pead olema valmis vastama. Sinu kaitsja ülesanne on enne kohtuistungit aidata Sul ütluste andmiseks ette valmistuda.

Pildil on advokaat poisiga laua taga istumas

NB! Sul on õigus keelduda ütluste andmisest, kui Sa seda teha ei soovi.

Enne, kui Sind küsitlema hakatakse selgitab kohtunik Sulle, et  kohtus tuleb rääkida ainult tõtt ja võtab Sinult allkirja selle kohta, et Sulle on selgitatud tõe rääkimise kohustust.

Kui minu juhtum vaadatakse kohtus läbi lühimenetluses 
Sellisel juhul toimub küll kohtuistung, kus arutatakse kriminaaltoimiku materjale, kuid sinna ei kutsuta tunnistajaid ega eksperte. Süüdimõistvat kohtuotsust tehes vähendab kohus süüdistatavale määratud karistust kolmandiku võrra.
Kui minu juhtum vaadatakse kohtus läbi kokkuleppemenetluses 
Eelnevalt lugesid, et prokurör võib kohtule edastada süüdistusaki või siis Sinuga läbi räägitud kokkuleppe.
Kui oled sõlminud kokkulepe kaitsja ja prokuröriga, siis vaadatakse kriminaalasi kohtus läbi kokkulepemenetluses. Sellisel juhul küsib kohtunik, kas Sa said aru sellest, milles kokku leppisite ja uurib, kas  kokkuleppe sõlmimine oli Sinu vaba tahe või mõjutas või sundis Sind keegi kokkulepet sõlmima. Kohus küsib, kas Sa jääd kokkuleppe juurde. 
Kohtule ütluste andmine

Kui kätte on jõudnud aeg ütlusi anda, siis: 

  • Kuula hoolikalt, et saaksid täpselt aru, mida Su käest küsitakse.
  • Vasta küsimustele.
  • Ja mis peamine: kui Sa räägid, siis pead rääkima tõtt.

Kuulamine

  • Enne, kui küsimusele vastad, veendu, et said sellest täpselt aru. Sa võid alati paluda küsimust korrata. Võid ka paluda, et küsimus esitataks teistmoodi.
  • Kui sama küsimust küsitakse uuesti ja Sa ei saa sellest ikka aru, ütle seda kindlasti. Palu küsimust täpsustada seni, kuni see on Sulle arusaadav. Kui Sinult küsitakse mitu küsimust korraga, palu esitada küsimused ükshaaval.

Vastamine

  • Kuula alati küsimus lõpuni ära, enne kui vastama hakkad. Kui kohtuistungil on tõlk, lase ka temal lõpetada.
  • Jää rahulikuks. Räägi asjadest, mida Sa kindlasti tead ja mäletad. 
  • Räägi selgelt ja pigem valjema häälega. Kohtunik ja teised saalis viibijad peavad Sind kuulma.
  • Kui Sa ei tea vastust või ei mäleta juhtunut, siis nii vastagi: „Ma ei tea“ või „Ma ei mäleta“.
  • Sinu käest võidakse küsida ka teemade kohta, millest on raske rääkida. Kui küsimus Sind ärritab, siis usu, teised mõistavad Su tundeid. Inimesed on harjunud kuulma kohtus väga isiklikke asju. Teiste ees on üsna raske rääkida ja on täiesti normaalne, kui oled veidi mures ja see teeb Sind närviliseks.
  • Keegi ei tohi kohtus Sulle ette öelda, mida Sa pead rääkima. Kui keegi seda ütleb, ära tee temast välja. Räägi oma sõnadega sellest, mis juhtus. Pea meeles, et kuigi Sa oled laps, on Sul samad õigused, mis suurtel inimestel ja Sa võid rääkida just seda, mida Sina arvad ja tead.

NB! Sul on õigus keelduda ütluste andmisest, kui Sa seda teha ei soovi.

Sinu  õigused kohtus ja nõuanded istungiks
  • Sul on õigus kaasa rääkida! Kui Sind kohtusse kutsutakse, peab Sul olema võimalus oma seisukohti selgitada ja öelda välja oma arvamus.
  • Kui Sa ei saa eesti keelest piisavalt hästi aru, saad Sa kohtus kasutada suulise tõlgi abi. Lisaks võid Sa saada olulisest teabest ka kirjaliku tõlke. 
Pildil tõlgib tõlk kõnepuldis tüdruku ütlusi vene keelest eesti keelde
  • Kohus peab selgitama, mis toimuma hakkab, nii, et Sa sellest aru saad.
  • Aruta oma juhtumit Sulle määratud kaitsjaga enne kohtusse minekut. Räägi oma kaitsjale nii palju taustainfot enda kohta kui võimalik. See aitab Sind!
  • Jää kohtus rahulikuks ning ole valmis küsimustele vastama. Räägi oma kaitsjaga, kui Sa ei saa aru, mis toimub.
  • Kuula hoolikalt ja küsi nõu, enne kui teed otsuseid. Pea meeles, et kohus arutab Sinu edasise tuleviku üle ja anna endale parim võimalus. 
  • Oluline on, et Sa saaksid kohtu otsusest aru. Palu oma kaitsjal ja vanematel seda Sulle selgitada.

Vaata täpsemalt ka laste õiguste deklaratsiooni, kus on kirjas lapse õigused kriminaalmenetluse raames, kui ta on kahtlustatav või süüdistatav.

Millise  otsuse kohus võib teha?

Kui kohtunik leiab, et Sa oled kuriteos süüdi, siis võib ta panna Sulle peale erinevaid kohustusi. Siin on välja toodud vaid mõned näited ning erinevaid kohustusi on veelgi.

Kohus võib näiteks: 

  • teha Sulle hoiatuse;
  • kohustada Sind läbima sotsiaalprogrammi – näiteks pead käima pereteraapias, mille eesmärk on mõjutada Sinu käitumist ja suunata Sind probleemidest eemale. Selle käigus suhtleb spetsialist nii Sinu kui Sinu perega ning ka teiste Sinu jaoks oluliste inimestega ning püütakse leida võimalused Sinu abistamiseks. Teraapiad toimuvad iganädalaselt Sulle ja Sinu perele sobivas kohas, näiteks Sinu kodus;
  • kohustada Sind ühiskondlikult kasulikku tööd tegema – näiteks tuleb Sul minna kusagile kedagi abistama;
Poisid teevad ühiskondlikult kasulikku tööd, riisuvad lehti
  • kohustada Sind heastama või hüvitama Sinu poolt tekitatud kahju – näiteks pead Sina või Sinu vanemad maksma kinni selle, mille Sa ära lõhkusid või mida varastasid; 
  • suunata Sind ravile, kui Sul on probleeme alkoholi või narkootikumide tarvitamisega;
  • suunata Sind lepitusteenusele – see tähendab, et Sul tuleb minna ohvriabi töötaja juurde, kuhu tuleb ka kannatanu. Ohvriabitöötajaga koos räägitakse läbi, mis läks valesti ja oleks pidanud teisiti olema. Samuti lepitakse kokku, kuidas Sa saad kannatanule tekitatud kahju heaks teha;
  • suunata Sind kinnisesse lasteasutusse – see on asutus, kus lapsel tuleb olla ööpäevaringselt kohtu poolt määratud ajaks – reeglina aastaks. Selles asutuses toetatakse Sinu psühholoogilist, emotsionaalset, sotsiaalset ja haridusalast arengut, et muuta Sinu käitumist paremaks, aidata koolikohustust täita ja lõpetada meelemürkide tarvitamist; 
  • piirata Sinu vaba liikumist –  näiteks pead olema kodus igal õhtul kindlal kellaajal;
  • allutada Sind käitumiskontrollile –  näiteks pead käima kriminaalhooldusametniku juures, elama kindlas kohas, kindlasti käima koolis, saama kriminaalhooldusametnikult loa õppimiskoha vahetuseks või tööle asumiseks, välismaale sõitmiseks.

NB! Kui kohus tunnistab alaealise kuriteos süüdi ja kohaldab tema suhtes mõjutusvahendit, siis karistusregistrisse toime pandud kuriteo ja mõjutusvahendi kohta märget ei tehta.

Kui kohtunik leiab, et sellised kohustused ei mõjuta Sinu käitumist piisavalt, võib ta Sind ka karistada.
Kohus võib määrata Sulle rahalise karistuse, kuid seda juhul, kui Sa teenid iseseisvalt raha. 
Kui  Sa oled toime pannud raske kuriteo, võib kohus Sind ka vangistusega karistada. Sulle võidakse määrata  katseajaga tingimisi vangistus, mis tähendab, et Sa jääd kriminaalhooldaja järelevalve alla kindlaks perioodiks ja pead täitma kohtuniku määratud reegleid. Kui Sa neid reegleid ei järgi, on Sul oht päriselt vanglasse sattuda. Vanglakaristust mõistetakse Eestis alaealistele väga harva.  

Oluline teada!
  • Otsuse tegemisel võtab kohtunik arvesse Sinu vajadusi ja seda, kuidas on kohtu hinnangul kõige parem Sind mõjutada, et Sa tulevikus rikkumisi enam toime ei paneks
  • Kui otsus tehakse teatavaks, on Sul õigus paluda selle sisu selgitamist
  • Kui Sa ei valda eesti keelt, on Sul õigus saada kohtuotsuse tõlge Sinu emakeeles.

Siit saad vaadata videot, mis tutvustab õigusrikkumisi toime pannud alaealiste erikohtlemise põhimõtteid:

Tutvu  ka infoga lapse õiguste kohta esmasel kokkupuutel politseiga.
 


 

Vaata veel