Lapse õigused on inimõigused, mis kehtivad kõigile lastele hoolimata vanusest, soost, rahvusest või muudest eripäradest. Tutvu lapse õigustega!
- Mul on õigus olla laps
Lapsel on õigus puhata, mängida ja teha muid meelepäraseid tegevusi. Vahel võib laps veeta aega ka mitte midagi tehes — seegi kuulub lapseks olemise juurde.
Riigid tunnustavad lapse õigust puhkusele ja jõudeajale, mida ta saab vastavalt eale kasutada mänguks ja meelelahutuslikuks tegevuseks ning kultuuri- ja kunstielust osavõtmiseks (artikkel 31).
- Lapsele ei tohi panna suuremat vastutust, kui ta jaksab kanda
Vanemad on enamasti need, kes annavad lapsele selle, mida ta kasvamiseks vajab. Kui lapse vanemad või teised lapse eest hoolitsevad täiskasvanud ei suuda lapse igakülgset arengut ja kasvamist piisavalt toetada ning lapsele sobivat kasvukeskkonda võimaldada, peab riik vanemaid ja last abistama. Lapsel on õigus tema arengut toetavale kasvukeskkonnale ning lapsel peab olema võimalus kasvada iseenda parimaks minaks. See tähendab areneda nii kehaliselt kui vaimselt, eristada head halvast ja õppida elama ja tegutsema koos teistega.
Riigid tunnustavad iga lapse õigust elatustasemele, mis vastaks lapse kehalisele, vaimsele, hingelisele, kõlbelisele ja sotsiaalsele arengule (artikkel 27).
- Ma pean saama kasvada minu arengut toetavas keskkonnas
Näiteks võitlevad tänapäeval sõdades tuhanded lapssõdurid, riskides oma elu ja tervisega. Samuti on paljud lapsed sunnitud oma kodudest sõja tõttu põgenema. Eestis värvatakse sõjaväkke ainult täiskasvanuid, st alates 18. eluaastast. Kaitseliitu saavad kuuluda ka noorliikmed, kuid neid ei kaasata otseselt sõjategevusse.
Riigid ei tohi võtta sõjaväkke alla 15-aastasi lapsi ning nad hoolitsevad selle eest, et need noored ei osaleks otseselt sõjategevuses (artikkel 38).
- Mul on õigus perekonnale
Perekonnast rääkides mõeldakse selle all enamasti meest, naist ja nende lapsi, kuid perekond võib olla ka teistsugune. Perekonnana võivad vanemate ja lastega koos elada vanavanemad, tädid-onud ja teised sugulased. Samuti võib pere olla niisugune, kus lapsi kasvatavad täiskasvanud, kes ei ole nendega sugulased. Missugune lapse pere ka poleks, peab see pakkuma talle armastust, mõistmist ja turvatunnet.
Lapsel on õigus tunda oma vanemaid ja olla nende poolt hooldatud artikkel 7).
Mõlemad vanemad vastutavad ühiselt lapse kasvatamise ja arendamise eest. Vanematel või teatud juhtudel seaduslikel hooldajatel lasub esmane vastutus lapse kasvatamisel ja arendamisel (artikkel 18).
- Kui laps on jäänud ilma oma bioloogiliste vanemate hoolest ja tal puudub pere, kes tema eest hoolitseks, on tal õigus asendushooldusele.
See tähendab, et laps võib saada endale uue pere näiteks lapsendamise kaudu, eestkostjate või hooldajate juures või asenduskodus. Lapse jaoks on kõige parem võimalikult tavalisele perele sarnane asendushoolduse viis.
Lapsel, kes on jäänud ilma perekondlikust hoolest, on õigus kasvada asendusperes (artikkel 20).
- Lapse huvides on oma vanematest lahus elada siis, kui nad jätavad ta hooletusse või on tema vastu vägivaldsed.
Lapsel, kes on oma vanematest või ühest vanemast lahutatud, on õigus nendega korrapäraselt isiklikult suhelda, v.a juhul, kui see ohustab lapse turvalisust ja heaolu.
Last ei eraldata vanematest vastu tema tahtmist, välja arvatud juhul, kui eraldamine toimub lapse huvides (artikkel 9).
- Kui vanemad on kolinud eraldi elama, on paratamatu, et laps saab korraga elada vaid ühe vanema juures.
Sellisel juhul lepivad vanemad enamasti lapse edasise elukorralduse lapsega arutades kokku. Kui vanemad ei suuda kokkuleppele jõuda, aitab kohus leida lapsele kõige parema lahenduse. Enamasti otsustatakse, et laps elab osa ajast ema ning osa isa juures. Kui lahus olevad vanemad elavad eri riikides, peab laps saama kohtuda ka vanemaga, kelle juures ta ei ela.
Võib juhtuda, et laps lahutatakse ühest vanemast seetõttu, et vanem on vangis. Sel juhul on lapsel õigus teada, kus tema pereliiget vangis hoitakse ning tal on õigus vanglas viibivat vanemat külastada.
Lapsel on õigus säilitada oma perekondlikud suhted (artikkel 8).
Lapsel, kelle vanemad elavad eri riikides, on õigus säilitada regulaarsed isiklikud suhted mõlema vanemaga (artikkel 10).
- Mul on õigus avaldada oma arvamust
Lapsel on õigus vabalt väljendada oma vaateid kõigis teda puudutavates küsimustes. Laps tuleb ära kuulata sõltumata tema vanusest ning lapse arvamust tuleb arvestada vastavalt tema vanusele ja küpsusele.
Lapsel, kes on võimeline iseseisvaks seisukohavõtuks, on õigus väljendada oma vaateid (artikkel 12).
Lapse arvamuse arvestamine on oluline tema parimate huvide väljaselgitamiseks. Täiskasvanu nägemus lapse parimatest huvidest ei pruugi alati kattuda lapse enda arvamuse ja kogemusega. Lapse ärakuulamine on oluline kõigis teda puudutavates küsimustes. Näiteks huviringide valikul, lapse toa kujundamisel, pere ühiste tegevuste ja puhkuste planeerimisel, kooli kodukorra kokkuleppimisel või ka siis, kui vanemad on langetamas otsust teise linna kolimise või välismaale tööle asumise üle.
- Lapsel on õigus ennast vabalt väljendada
See on tema õigus öelda või näidata teistele, mida ta mõtleb või tunneb. Näiteks saavad lapsed oma arvamuse välja öelda koolide õpilasesinduste ja kohalike omavalitsuste nõuandvate kogude kaudu ja osaleda seeläbi oma kooli, linna või valla elus.
Lapsel on sõnavabadus; see sisaldab vabadust suuliselt, kirjalikult või trükis, kunsti vormis või mõnel muul, lapse enda valitud viisil, taotleda, vastu võtta ja edasi anda informatsiooni ning igasuguseid ideid (artikkel 13).
Laps nagu täiskasvanugi võib vabalt mõelda, mida ta tahab. Laps võib vabalt valida oma usu või ükskõik millise muu filosoofilise tõekspidamise. Seda vabadust ei saa lapselt keegi võtta.
Riikidel tuleb austada lapse mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadust (artikkel 14).
Oma arvamuse avaldamisel tuleb aga arvestada ka teiste inimeste õigustega. Oma arvamust tuleb avaldada viisakalt, teistest lugupidavalt. Sõnavabadust võib piirata juhul, kui sellega rikutakse teise inimese õigusi. Nii ei tohi näiteks ropendada, kedagi solvata ega seintele sodida.
- Ka lastel on õigus privaatsusele.
Privaatsus tähendab seda, et:
• keegi ei tohi sekkuda teise inimese asjadesse, kui need temasse ei puutu;
• keegi ei tohi teise inimese koju minna tema või tema perekonna loata;
• keegi ei tohi avada võõraid kirju, lugeda võõraid sõnumeid ja teiste isiklikke märkmeid.
Mitte ühegi lapse eraelu, perekonnaelu, kodu ega kirjavahetust ei või meelevaldselt ega ebaseaduslikult häirida, samuti ei tohi ebaseaduslikult rünnata tema au ja head mainet (artikkel 16).
Siiski on privaatsuse reeglil üks väga oluline erand — teise inimese eraellu võib ja tuleb sekkuda siis, kui ta on hädas või vajab abi. Niisugusest olukorrast või hädas olevast lapsest tuleb teatada kas üldisel hädaabi telefonil 112 või lasteabi telefonil 116 111.
- Mul on õigus haridusele
Laps omandab erinevaid teadmisi ja oskusi perekonnas, koolis ja hobidega tegeledes. Koolis käimine ei ole ainult lapse kohustus, vaid ka tema õigus. Last tuleb aidata ja toetada tema õpingutes.
Igal lapsel on õigus haridusele (artikkel 28). See tähendab, et Haridus ja õppimisvõimalused peavad olema kõigile lastele võrdselt kättesaadavad. Selleks õhutatakse riike tagama, et haridus oleks kõigile kohustuslik ja tasuta. Paljudel lastel maailmas aga ei ole võimalik koolis käia ja haridust omandada. Seetõttu on neil täiskasvanuna vähem võimalusi elada elu ja teha tööd, mis neile meeldib.
Eestis on alg-, põhi- ja keskharidus tasuta. Kohustus astuda 1. klassi on neil lastel, kes on enne sama aasta 1. oktoobrit saanud 7-aastaseks. Kooliskäimise kohustus lõppeb 9. klassi lõpetamise või 17-aastaseks saamisega.
Et laps saaks omandada teadmisi ja oskusi talle kõige sobivamal viisil, tuleb koolis arvestada iga lapse erinevate võimete ja vajadustega ning kohandada laste õppekava nõnda, et igale lapsele oleks õppimine jõukohane, põnev ja arendav.
Kooli- ja lasteaiakord peab järgima lapse inimväärikust. Kui lapsele antakse teadmisi ja oskusi edasi lugupidavalt, õpib laps austama teisi inimesi ja hoidma teda ümbritsevat keskkonda.
- Igal lapsel on õigus olla kaitstud majandusliku ekspluateerimise eest.
Teda ei tohi panna tegema tööd, mis on ilmselt ohtlik või segab hariduse omandamist või on kahjulik lapse tervisele, kehalisele, vaimsele, hingelisele, kõlbelisele ja sotsiaalsele arengule.
Kui laps aitab oma vanemaid majapidamistöödes (nt peseb nõusid, niidab muru, teeb sisseoste), osaleb ta normaalses pereelus ja annab oma jõukohase panuse pere toimimisse — seda ei saa pidada lapse liigseks koormamiseks. Samas ei tohi lapselt nõuda, et ta vastutaks pere ülalpidamise eest ja teeniks perele sissetulekut — kerjaks, töötaks öösiti, oleks pere-ettevõttes hõivatud töötamisega samaväärselt täiskasvanutega või peaks muul moel pere majandusliku toimetuleku eest vastutama.
- Mul on õigus võimalikult heale tervisele
Igal lapsel on õigus saada arstiabi, isegi siis, kui tema perel ei ole raha ravi eest maksmiseks. Õigus tervisele puudutab ka last, kes on alles oma ema kõhus. Lapseootel ema käigud arsti juurde on vajalikud sündimata lapse tervise heaks. Korrapärased arsti juures käimised aitavad laste terviseprobleeme võimalikult varakult avastada ja ravida.
Igal lapsel on õigus võimalikult heale tervisele. Lapsel on õigus tervishoiuteenustele (artikkel 24).
Eestis on kõigile kuni 19-aastaseks saamiseni hambaravi tasuta. Seega muidu üsnagi kulukas hambaravi on tehtud kõigile lastele kättesaadavaks.
- Lapsel, kellel on puue või haigus, on samuti õigus austusele ja väärikale kohtlemisele.
See tähendab, et teda ei tohi jätta hooletusse, vaid ta peab saama elada täisväärtuslikku elu. Talle tuleb luua tingimused õppimiseks ja võimalused olla nii iseseisev kui võimalik. Puudega või mis tahes haigust põdeval lapsel peab olema võimalus ühiskonnaelus osaleda.
Vaimse või füüsilise puudega laps peab elama täisväärtuslikku ja rahuldavat elu tingimustes, mis tagavad eneseväärikuse, soodustavad enesekindluse kujunemist ja võimaldavad lapsel ühiskonnas aktiivselt osaleda (artikkel 23).
- Mul on õigus kaitsele
Last tuleb kaitsta igasuguse vaimse ja füüsilise vägivalla, ülekohtu, hooletusse jätmise, hooletu või julma kohtlemise või ärakasutamise ning seksuaalse või muu kuritarvitamise eest. Lapsel on õigus perekonna, ühiskonna, kohaliku omavalitsuse ja riigi erilisele kaitsele ning abile.
Riigid peavad kaitsma last igasuguse füüsilise ja vaimse vägivalla, ülekohtu või kuritarvituse, hooletussejätmise, hooletu või julma kohtlemise või ekspluateerimise, kaasa arvatud seksuaalse kuritarvituse eest, kui laps viibib vanema(te), seadusliku hooldaja või seaduslike hooldajate või mõne teise lapse eest hoolitseva isiku hoole all (artikkel 19).
- Lapse suhtes pole õigustatud mitte mingit laadi vägivald — ei vaimne ega füüsiline. Vaimse vägivalla all mõeldakse alandamist, solvamist, isoleerimist ja muid tegevusi, mis mõjutavad lapse vaimset tervist.
Füüsilise vägivalla all mõeldakse aga jõu kasutamist, mille eesmärgiks on põhjustada kuitahes kerget või rasket valu ning ebamugavust. Ka lapse kehaline karistamine ja kehalise karistusega hirmutamine on vägivald.
Igal lapsel on õigus elule (artikkel 6).
Kui lapsele saab osaks mis tahes vägivald — olgu kodus, koolis või tänaval, saab laps pöörduda abi saamiseks inimeste poole, kes teda nõu ja jõuga aitavad. Laps saab usaldusväärse inimese poole pöörduda lasteaias, koolis, perekeskuses või arstikeskuses. Samuti võib helistada nõu saamiseks lasteabi telefonile 116 111 või võtta ühendust oma linna või valla lastekaitsetöötajaga. Kui lapse elu või tervis on ohus, tuleb pöörduda hädaabinumbril 112.
- Laps ei tohi olla seksuaalobjekt.
Enamikule on see enesestmõistetav. Kahjuks on aga neid, keda tõmbab seksuaalselt laste poole — neid inimesi nimetatakse pedofiilideks. Nad võivad otsida lastega kontakti avalikes kohtades nagu lasteaedade ja koolide läheduses või sotsiaalmeedias. Seetõttu ei tohi kunagi võõraste täiskasvanutega kaasa minna ega sotsiaalmeedias oma andmeid tundmatutele inimestele jagada. Paraku võivad last seksuaalselt ärakasutada ka lapse enda lähisugulased või tuttavad. See teeb nende juhtumite avastamise eriti keeruliseks.
Igal lapsel on õigus kaitsele igasuguse seksuaalse ekspluateerimise ja seksuaalse ärakasutamise eest. Osalisriigid soovivad vältida lapse kasutamist prostituudina või mõnel muul ebaseaduslikul seksuaalsel eesmärgil (artikkel 34).
On väga oluline, et laps annaks oma ebatavalisest kontaktist võõra inimesega ja seksuaalse ärakasutamise juhtumist usaldusväärsele täiskasvanule koheselt teada.
Mõni laps võib sattuda ka pornograafiatööstusesse. Lasteporno on see, kui lapsi filmitakse, pildistatakse või näidatakse seksuaalsel viisil. Võib esineda ka lapsprostitutsiooni. See on lapse sundimine seksuaalvahekorrale ja muule seksuaalsele tegevusele raha eest. Tegemist on raskete kuritegudega, millest tuleb politseile viivitamatult teatada.
- Samuti võivad lapsed erinevatel põhjustel sattuda lapseröövi ohvriteks.
Näiteks võidakse laps röövida seksuaalseks ärakasutamiseks, müümiseks, lapsendamiseks või tööjõuna kasutamiseks. Kuid lapserööviks nimetatakse ka seda, kui vanemad on lahku läinud ja üks vanematest võtab ilma teise vanema teadmise ja nõusolekuta lapse endaga kaasa. On olnud juhtumeid, kus isal ja emal on erinev kodakondsus ning üks vanem viib lapse teise riiki ilma teise vanema loata või kohtuotsust eirates.
Riigid rakendavad abinõusid, et vältida lapseröövi, laste müümist või nendega kaubitsemist (artikkel 35).
- Ohvriks langenud lapsele tuleb osutada igakülgset abi ja pakkuda hoolitsust, mis on talle raskes olukorras ja tekkinud haavade puhul vajalik — olgu need siis kehalised või hingelised.
Riigid rakendavad vajalikke abinõusid, et aidata kaasa mis tahes viisil hooletusse jäetud, ekspluateerimise, kuritarvitamise või piinamise ohvriks langenud lapse psühholoogilisele ja kehalisele paranemisele (artikkel 39).
- Riik peab lapsi kaitsma ka narkootikumide kasutamise eest, selgitades neile põhjalikult erinevate narkootikumide kasutamise tagajärgi. Keelatud ainete tarvitamist saab ennetada, pakkudes lastele ja noortele mõtestatud vaba aja veetmise võimalusi. Lapsi, kes on sattunud uimastisõltlaseks aidatakse sõltuvusest vabaneda võõrutusprogrammides.
Igal lapsel on õigus sellele, et teda kaitstakse narkootiliste ainete ebaseadusliku kasutamise eest (artikkel 33).
- Kui laps ise rikub seadust, tuleb teda kohelda täiskasvanud rikkujast erinevalt.
Eesti seaduse kohaselt on laps alates 14. eluaastast süüvõimeline, st ta vastutab oma tegude eest nagu täiskasvanu. Kui seda peetakse põhjendatuks, võib vähemalt 14-aastast last karistada täiskasvanutega samade põhimõtete järgi. Enamikul juhtudest rakendatakse alaealise suhtes teistsuguseid mõjutusvahendeid kui täiskasvanute suhtes. Lapse puhul ei ole eesmärk mitte tema karistamine, vaid käitumise mõjutamine — näiteks lepitamine, kahju hüvitamine, lapsele erinevate teenuste ja toe pakkumine ning raskematel juhtudel kinnisesse asutusse saatmine. Kui politsei mingil põhjusel lapselt vabaduse võtab ja ta vahistab, on lapsel õigus oma vanematele helistada ja kirjutada.
Riigid kindlustavad, et ükski laps ei satuks piinamise ohvriks, teda ei mõisteta surma ega eluks ajaks vangi ilma vabanemisvõimaluseta. Iga vabadusest ilma jäetud last tuleb kohelda inimlikult ning tema vajadusi arvestavalt ning tal on õigus säilitada kontakt oma perekonnaga (artikkel 37).
